Eesti 18. Sajandil. Linnad, kaubandus ja tööndus

1. Eesti 18.sajandil

Linnad, kaubandus ja tööndus

2. Linnad varauusaegses Eestis

Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn,
Tartu, Viljandi, Paide, Narva, Vana – Pärnu,
Uus – Pärnu, Haapsalu, Rakvere
Hiljem lisandusid veel 2 linna: Kuressaare
(1563) ja Valga (1584)
17. sajandil kaotasid sõjas purustatud ja tühjaks
jäänud linnad oma linnaõigused: Vana – Pärnu,
Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga

3. Linnad varauusaegses Eestis

Asehalduskorra ajal (1783) kõik
maakonnakeskused said linnaõigused
koos ametlikke linnavappidega
Lisandusid veel 2 linna: Paldiski ja Võru
Eesti suurimaks linnaks oli Tallinn
(üle 10 000 elaniku)
Suuruselt järgmised olid Tartu, Narva ja
Pärnu (umbes 3 000 – 4 000 elanikku)

4. Kaugkaubandus

Liivi sõja ajal kaupmehed laostusid ja
kaubandus läks võõramaiste kaupmeeste
kätte
Aadlikel oli ülemerekaubandusega
tegelemine keelatud ( väljaarvatud 3
nädalat enne ja pärast mihklipäeva –
29. september)

5. Kaugkaubandus

17. sajandil edenes Narva kaubandus
(tänu Vene piiri lähedusele)
Vene ajal Eesti sadamalinnadega
konkureerisid Riia ja Peterburi

6. Kaugkaubandus

Eestist veeti välja teravilja
Venemaalt toodi edasimüügiks lina,
kanepit ja laevaehituskraami: mastipuit,
plangud, lauad, tõrv, tökat
Eestisse toodi sisse: soola, metalli
(raud ja vask), soolaheeringaid,
tubakat, veini, klaasi, paberit,
koloniaalkaupu (vürtsid, suhkur, kohv,
tee)

7. Kaugkaubandus

Merekaubandus oli tulus, kuid riskantne
Laevahukud olid Eesti rannikuvetes
sagedased
Õnnetusse sattunud laevade riisumine oli
talupoegadele ja aadlikele kindlaks
sissetulekuks

8. Sisekaubandus

Sisekaubandus oli linna
väikekaupmeeste käes
Kasvas konkurents kaupmeeste vahel
Linnades kehtestati kaupmeeste ülempiir,
mis ei lõpetanud keelatud kauplemist
Aadlikud tegelesid vilja ülesostmisega

9. Sisekaubandus

Vene kaupmehed pakkusid oma kaupa
odavamalt
Vene kaupmeestele oli lubatud kaubelda
maal ja eeslinnades

10. Sisekaubandus

Talupojad viisid oma kaupa linna
müügiks
Sõbrakaubandus: igal talupojal oli
linnas kindel kaupmees, kellega ta äri
ajas
Olulised kauplemiskohad olid maalaadad

11. Käsitöö ja tööndus

17. – 18. sajandil linnades säilis tsunftikord
( oli konkurents tsunftikäsitööliste ja
nurgakäsitööliste- tsunftijäneste vahel)
Tööndus arenes maal
Mõisates toodeti ehitusmaterjale, seepi,
küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist jne

12. Käsitöö ja tööndus

17. sajandil asutati eaimesed
manufaktuurid ( Tallinnas, Narvas,
Hiiumaal)
18. sajandil rajati Räpina mõisa
paberivabrik – vanim tänini tegutsev
tööstusettevõte Eestis
18. sajandil majandusellu tuli aina rohkem
kapitalistlikke jooni