Keskaeg Varakeskaeg

1.

KESKAEG
VARAKESKAEG

2.

Katoliiklaseks olemine oli
kohustuslik
Ühiskond jagunes:
1. Palvetajad
2. Sõdijad
3. Töötegijad
Enamus inimesi kirjaoskamatud

3.

IDA-ROOMA PÜSIMINE
1.
2.
3.
4.
Ida-Rooma e Bütsants
püsis 15. sajandini, sest
olid:
Soodsad geograafilised
tingimused
Võimalus pidada sõda
merel
Suur riigiaparaat
Alalises palgalises sõjaväes
150 000 meest, kes said
tasu kullas

4.

5.

Arenes edasi hellenistlik kultuur, loodi
slaavi tähestik
Eksisteeris riiklik hoolekandesüsteem:
haiglad, vanadekodud, lastekodud

6.

FRANGI RIIGI KUJUNEMINE
5. saj lõpus ja 6. saj
alguses haarasid
frangid Merovingide
dünastia rajaja
kuningas Chlodovechi
juhtimisel kogu Gallia

7.

Võeti vastu
katoliku usk
Kuningat
hakkasid
toetama
vaimulikud
Riik tükeldati
Chlodovechi 3
poja vahel

8.

9.

7. saj-l algas nn laiskade
kuningate ajastu
Võimuvõitlusest väljus Pippin
Heristalist
Tema järeltulija Karl Martell
(e Haamer) juhtimisel
õnnestus frankidel peatada
araablased
Karl Martell andis kõrgemad
vaimulikud ametid
väejuhtidele- nii tagas ta
alamate ustavuse
Sõjamehed said maatükke, et
relvi osta

10.

11.

12.

FRANGI RIIK KAROLINGIDE
AJAL
Karl Martelli surma järel sai
võimule ta poeg Pippin Lühike
Sel ajal ähvardasid Rooma
paavsti langobardid
Pippin korraldas 2 sõjakäiku
Itaaliasse

13.

Langobardid loovutasid
Rooma lähipiirkonnad,
kuhu loodi Paavsti- e
Kirikuriik
Tasuks kroonis paavst
Pippini kuningaks ja algas
Karolingide dünastia
Pippini järeltulijaks sai ta
poeg Karl Suur

14.

Frangid likvideerisid
langobardide kuningriigi
ja Karl Suur sai Itaalia
valitsejaks
Riiki laiendati
Hispaaniasse,
Saksamaale, Balkani
poolsaarele
Raskustesse sattunud
paavst palus Karlilt abi ja
kroonis tänutäheks Karl
Suure 800. a-l keisriks

15.

Impeeriumit hoidsid koos relvad
Karl Suure õukond oli pidevalt teel,
peatudes mõne vasalli juures
Polnud pealinna ja sisemist ühtsust
Puudus toimiv seadusandlus
Toimus Karolingide renessansskultuuris võeti eeskujuks antiikaeg
Karl koondas enda ümber filosoofe,
kunstnikke ja luuletajaid

16.

Karolingide renessanss

17.

Karolingide minuskel

18.

1.
2.
3.
Kloostrites tekkisid tõlkimise, kunsti ja
käsikirjade ümberkirjutamise keskused
Karl suure võimu päris ta poeg Ludwig
Vaga, kes jaotas impeeriumi poegade
vahel
Algasid kodusõjad
843. a.- sõlmiti Verduni kokkulepe ja riik
jagunes:
Ida-Frangi e hilisem Saksa-Rooma riik
Lääne-Frangi e Prantsuse kuningriik
Itaalia kuningriik

19.

20.

21.

22.

FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis
ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla
Vastutasuks vandus vasall senjöörile truudust ja
kohustus teda aitama sõjas
Kehtis põhimõte: “minu vasalli vasall ei ole
minu vasall”

23.

LÄÄNE-EUROOPA
RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE
Kirik oli kultuurikandja ja
vaimulikud sageli ainsad
kirjaoskajad ning hariduse
andjad
Katedraal- piiskopkonna
peakirik
Toomkapiitel- piiskoppi abistav
ja nõandev kogu
Gooti stiilis Amiens`i katedraal

24.

Piiskopi ülesanded:
Preestrite ametissepühitsemine
Altarite pühitsemine
Kirikute ja kabelite
sisseõnnistamine
Alluvate vaimulike kontrollimine

25.

Preestrite õigused:
1. Pühitseda armulauda
2. Jagada sakramente: ristimine,
leeritamine, pihtimine, abielu,
viimne võidmine
3. Pidada jutlusi
Vaimulikkonna peaks oli paavst

26.

ARAABIA JA MUHAMEDLIK
KULTUUR
Pärimuse järgi sai
Meka kaupmees
Muhamed 610. a-l
läkituse jumal Allahilt
Abu al-Qasim Muhammad
Ibn Abd Allah Ibn Abd
al-Muttalib Ibn Hashim

27.

Muhamedist sai Allahi
prohvet ja tema läkituse
levitaja
Tekkis uus usundislam st alistuma
Muhamed levitas Allahi
läkitust suuliselt ja see
kirjutati üles alles
pärast tema surma
Koraani e lugemine

28.

1.
2.
3.
4.
5.
Islam tugineb 5 sambal e kohustusel:
Usutunnistus – ŠAHADA- ei ole ühtki jumalust
peale Allahi ja Muhamed on tema sõnumitooja.
Palve – SALAAT- palvetamine 5 korda päevas
näoga Meka suunas
Almus – ZAKAAT e puhastumine- annetamine
vaestele
Paast – SAUM- kohustus paastuda igal aastal
islamikalendri üheksanda kuu Ramadanikuu
jooksul päikesetõusust päikeseloojanguni
Palverännak- HADŽ- kord elus käia Mekas

29.

Koraani täiendab ja seletab püha
pärimus sunna, mis rajaneb
Muhamedile omistatud ütlustel ja
tegudel
Kuna Muhamed keelas kujutada
Allahi loodud elusolendeid, siis
puudusid skulptuur ja maalikunst

30.

31.

KATOLIKU KIRIK JA
PAAVSTIVÕIM
KÕRGKESKAJAL

32.

Gregorius VII reformid 11. saj.
Vabastada kirik ilmaliku võimu alt
Vähendada vaimulike ilmalikke huve
keelates neil perekonnaelu ja ametite
ostu-müügi
Tugevdada distsipliini
Tõsta jumalateenistuse tähtsust
Otsustati, et edaspidi valivad paavsti
Rooma peapiiskopkonna kardinalid

33.

Ketserlus
Ketser- inimene, kelle mõtted ei ühtinud
katoliku kiriku õpetusega
Inkvisitsioon- katoliku vaimulike
kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga
neid ümber veenda ja vajadusel karistada
Endale kindlaks jäänud ketserid anti
surmanuhtluse täideviimiseks üle ilmalikule
võimule
Enamuse karistuseks oli vangistus, vara
konfiskeerimine, kirikust välja heitmine

34.

RISTISÕJAD

35.

Põhjused
Ristisõjad pidid suurendama paavsti
autoriteeti
Itaalia linnad soovisid kontrollida
Vahemere kaubandust
1095 kutsus paavst kõiki kristlasi
muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama
Sõdijatele anti andeks patud, nende pere
ja varandus võeti kiriku kaitse alla
Hukkunuid ootas paradiis
Kokku 8 sõda, lõppes edutult

36.

Ristisõdade tagajärjed
Püha Maa jäi muhamedlaste kätte
Ida- ja läänekristlus ei ühinenud
Kasvas vaen eri tsivilisatsioonide
vahel
Itaalia kaubalinnad suurendasid
idakaubandusest saadavaid kasumeid
Erinevad kultuurid õppisid üksteist
lähemalt tundma

37.

AADEL

38.

Aadel oli
teistele
eeskujuks

39.

Rüütlite kasvatus
7. eluaastani oli poiss kodus
Siis saadeti ta senjööri juurde paažiks
Talle õpetati käitumist: daamidega
vestlemist, pillimängu, tantsu
Hiljem õpiti relvade kasutamist, ratsutamist
15. aastaselt saadi kannupoisiks ning võis
oma relva kanda
Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel
18-21 aastane löödi pidulikult rüütliks

40.

RELVASTUS

41.

Varakeskajal
kasutati
soomusrüüd
Ristisõdades hakati
eelistama õhku
läbilaskvat
rõngassärki ja
rõngaspükse

42.

Tugevamaks kaitseks
võeti kasutusele
plaatvest
Plaatvestide vastu
hakati kasutama
kahekäemõõku
14. sajandil leiutati
tulirelvad
Täisraudrüü kujunes
15. saj.

43.

Ründerelvad
jagunesid
lähivõitlusrelvadeks:
mõõgad, odad jne
ja laskerelvadeks:
vibud, ammud,
katapuldid,
tulirelvad

44.

Linnuste ja linnade piiramine
Kasutati tehnikat:
katapuldid, tornid, mida
lükati linnusele lähemale
Rammpalgi e taraaniga
üritati väravat või müüri
lõhkuda

45.

Rüütlivägi
Kuna relvastus kaalus palju, pidi rüütlil
olema mitu hobust ja kaasas abilised
Võitlusse liiguti sirges rivis
Kukkunud rüütel kanti abiliste poolt
lahingust eemale

46.

Jalavägi
14. saj kerkisid esile
šveitsi jalaväelased, kelle
relvaks oli hellebardselle teravikuga sai
torgata, labaosaga lüüa ja
konksuga tõmmati
rüütleid sadulast

47.

Palgasõjaväe sünd
Rüütlite kokkukutsumine võttis kaua
aega
Paljud soovisid sõjakäigule mineku
asemel raha maksta
Kasvas jalaväe osatähtsus
Rüütliväele mõjus halvasti tulirelvade
kasutuselevõtt

48.

LINNADE TEKE JA
LINNAKULTUUR

49.

Linnade tekkimisel
olid olulised:
käsitöö, kaubandus,
turvalisus
Linnu valitses raad
eesotsas
bürgermeistriga

50.

Kuidas saadi käsitöömeistriks?
Pidi olema sündinud kristlikust abielust
Kõigepealt võeti noormees katseajaga
õpipoisiks
2-5 aastat oldi meistri juurde selliks
Edasi tulid 2-3 kohustuslikku rännuaastat
Meistriks saamiseks pidi esitama meistritöö
Kui töö heaks kiideti, tuli kandidaadil
korraldada tsunfti liikmetele meistrikostitus

51.

Trükikunsti leiutamine
Euroopas on
trükikunsti leiutaja
Johann Gutenberg u
1440. a-l
Esimese trükitud
raamatuna ilmus
Piibel