Vana- kreeka Hellas- hellenid

1.

VANA- KREEKA
Hellas- hellenid
Leigi Molodõk
2020

2.

Kreeka kaart
Geograafiline
asend ja
loodusolud
• Balkani poolsaarel
Vahemere ääres
• piiratud idast Egeuse
merega, läänest Ioonia
merega
•Iseloomulikud
mäeahelikud ja
merelahed
•Põhja- , Kesk – ja
Lõuna – Kreeka
(viimane neist
Peloponnesose
poolsaarel)

3.

Geograafiline asend ja loodusolud
• Asukoht: Balkani poolsaarel
Vahemere ääres
• idast piiratud Egeuse merega,
läänest Ioonia merega
•Iseloomulikud mäeahelikud ja
merelahed
•Põhja- , Kesk – ja Lõuna
– Kreeka (viimane neist
Peloponnesose
poolsaarel)

4.

Kreeka vanema tsivilisatsiooni
arenguperioodid
Kreeta – Mükeene ajajärk (~2000 – 1100 e Kr)
• Minoiline kultuur Kreetal (~2000 – 1400 e Kr)
• Mükeene kultuur (~1600 – 1100 e Kr)
Tume ajajärk (~1100 – 800 e Kr)
Arhailine ajajärk (~800 – 500 e Kr)
Klassikaline ajajärk (~500 – 338 e Kr)
Hellenismiperiood (338 – 30 e Kr)

5.

Kreeta – Mükeene kultuur
Kreeta
Silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda)
Lossid (Knossose palee)
Majanduskeskus
Usu- ja kultuskeskus
Poliitilise võimu keskus
Linnad losside ümber
Kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat
kajastava kunsti puudumine
EUROOPA TSIVILISATSIOONI HÄLL (algus)

6.

Knossose palee

7.

8.

Legend Minotaurusest

9.

https://et.wikipedia.org/wiki/Minotauros
THESEUS, ARIADNE LÕNGAKERA

10.

MÜKEENE
Mükeene
Silpkiri (lineaarkiri B – osatakse lugeda)
Lossid (Mükeene)
Majanduskeskus
Usu- ja kultuurikeskus
Poliitilise võimu keskus
Puuduvad suuremad linnad
Massiivsed kaitserajatised, sõjatemaatika
esinemine

11.

MÜKEENE LÕVIVÄRAV

12.

Kreeta – Mükeene ajajärgu tähtsündmusi
~1500 e Kr – looduskatastroofist tingitud
purustused Kreetal
15. -13.saj e Kr – Mükeene kultuuri hiilgeaeg,
Kindlustatud losside rajamine Kreekas
~1200 e Kr - Tundmatute hõimude sissetung
Kreekasse
~1100 e Kr – losside lõplik hülgamine; doorlaste
sissetung

13.

Tume ajajärk
•Lossikultuuri kadumine
•Kirjaoskuse unustamine
•Rahvaarvu vähenemine
•Kolonisatsiooni algus Egeuse mere saartel
ja Väike – Aasias
•Rauaaja algus Kreekas (~1000 a e Kr)

14.

Arhailine ajajärk
8. saj-st e. Kr tsivilisatsiooni tunnused:
-sõltumatute linnriikide teke
-aristokraatia teke
-seaduste üleskirjutamine
-kõrgtasemel kultuuriväärtused
-Homerose eeposed: ILIAS, ODÜSSEIA
-Kolooniate rajamine
-Kaubavahetuse areng
-Metallraha kasutuselevõtt
-Ühtne keel ja kultuur, ühised kultuskeskused
-Olümpiamängud - 776 e Kr

15.

Klassikaline ajajärk
Sõjad Pärsiaga
Dareiose retk Ateena vastu - 490 e Kr
Maratoni lahing
Xerxese retk - 480 e Kr
Salamise merelahing
Sparta ja Ateena esiletõus
Sparta – Peloponnesose Liit
Ateena – Ateena Mereliit
Perikles (~460 – 430)
Peloponnesose sõda - 431-404 e Kr
Sparta ülemvõimu periood
Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371e Kr

16.

Kreeka linnriigid
Tuntumad polised- linnriigid
•Ateena
•Sparta
•Korintos
•Mileetos

17.

VALITSEMINE
•Osalevad ainult kodanikud, moodustavad ka polise
sõjaväe
•Kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul
•Polise nõukogu, kelle ülesanne oli enne
rahvakoosolekut olulisemad küsimused läbi arutada
•Rahvakoosolekul valitakse riigiametnikud. Pärinesid
rikastest ja suursugustest perekondadest
Kreeka ühiskond: Patriarhaalne- naistel puudusid
kodanikuõigused, mehe eestkoste all.

18.

SPARTA-ARISTOKRAATLIK
•Kodanikkond e. spartiaadid –ei teinud tööd, sõjamehed
•Perioigid –isiklikult vabad, andami- ja sõjaväekohuslased.
Moodustas enamiku Lakoonika elanikest
•Heloodid –orjad, Messeenia ( Sparta naabrid) alistatud
elanikkond.
•2 kuningat –riigi eesotsas juhivad sõjaväge, päritava võimuga
•Geruusia –vanemate nõukogu. Riigi juhtimine v.a. sõjavägi.
•5 efoori –kõrgemad riigiametnikud, kes valitakse igal aastal ja
kelle ülesanne oli kontrollida kuninga ja riigiametnike tegevust
Sparta

19.

ATEENA-orjanduslik DEMOKRAATIA
•Kodanikkonna moodustavad kõik vabad
meessoost põliselanikud
•Varasel perioodil aristokraatlik
594 eKr. Solon kärpis suursuguste õigusi
Periklese ajal
5. saj e Kr kujunes demokraatlik riik
Mittekodanikud- metoigid
Barbarid- võõramaalased
DEMOKRAATIA-RAHVAVÕIM (DEMOS+KRATOS)

20.

ATHENA- Ateena linna kaitsejumalanna
Athena oli Vana-Kreeka tarkusejumalanna, kes hoidis ühiskonnas alal õiglust.
Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli
ta seotud Ateenaga - linn oli temale pühendatud ning tema selle
kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist
(rinnakilpi) ja harjaga kiivrit.
Lisaks kõigele oli ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele
naisele - Pandorale. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis
teda "öökullisilmseks" ja suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena oli
nimelt isale eriti lähedane, kuna ta sündis Zeusi peast. Kui Zeus tundis
kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa; sellest
hüppas välja täisrelvis Athena. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta
sai kinkida inimestele, samuti kui nooruslikku välimust.
Üks Athena sümboleist oli öökull, keda seepärast tänini seostatakse
tarkusega.

21.

Jumalanna Athena

22.

ATEENA akropol- KINDLUS

23.

Ateena linn
ATEENA
• turuplats ehk agoraa- peeti rahvakoosolekuid
• Agoraa asus akropoli jalamil ja
seda ümbritsesid uhked sammaskäigud
•Templid- PARTHENON
•Kanalisatsioon puudus
• Tänavad olid kitsad ja käänulised
•Suur ja rahvarohke linn

24.

Aristokraadid- rikkad
• maal uhked mõisad, linnas elumajad
•pidasid rahvakoosolekutel kõnesid
ja kandideerisid riigiametitesse
•õppisid keeli, kirjutasid luulet, tegelesid
spordiga
•Sümpoosionid- koosviibimine
•rikastel ja suursugustel oli rohkem võimalusi.
Tähtis oli konkurents, igaüks proovis olla
teistest parem. Kujunesid omavahel
võistlevad sõpruskonnad.

25.

Talupojad
• Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas
ja tegelesid põlluharimise või
karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti
viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere
ääres olevatelt Kreeka aladelt.
• Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja
viinamarju, millest hiljem tehti õli ja veini.
Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja
kaugemalgi.

26.

Orjad
•Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid
orjad.
•Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või
kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad
moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust.
•Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige
raskem oli orjadele aga töö Laureoni
hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja
ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid.
•Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik.

27.

ATEENA MERELIIT
Ateena
mereliitühendusena
•Tekkis Pärsia sõdade
ajal vabatahtliku
•Peagi allutasid ateenlased teised liitlased oma võimu
alla
•Ühisesse kassase maksid kõik riigid ja ateenlased
tugevdasid selle raha eest oma laevastikku
•Vaeste kodanike tähtsus tõusis, sest said osa võtta riigi
kaitsmisest( sõudjad, madrused)
•Mereliidu lagunemise tingis rikaste kodanike võimu
vähenemine.

28.

IGAPÄEVAELU
Enamus elanikke teenis elatist käsitööga.
Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud
vaase osteti kogu Kreekas.
Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja
tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist.
Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad
pidid päevast päeva rasket tööd tegema.

29.

Kreeka amforad

30.

Abielu ja pere
•Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad
allusid oma abikaasale ja nad pandi juba varases eas
mehele. Poolte kokkuleppel võis ka abielu lahutada, sel
juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks
taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed
võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi.
•Naiste roll – naised pidid olema alandlikud ja kuulama
oma mehe või isa sõna.
•Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök
laual.
•Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi.

31.

Riietus ja toit
• Riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle
keha nt kitoon.
• Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid
sandaalid.
• Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, kala. Seda
söödi värskelt, soolatult, kuivatatult. Liha
söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke
maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima,
valmistati ka juustu. Peamine jook oli
lahjendatud vein

32.

Kitoon

33.

Naiste riietus

34.

HARIDUS
• Kreekas kujunes alfabeet, mis põhineb
Foiniikia tähestikul (24 märki)
• Ateenas tehti poiste harimisega algust
seitsmendast eluaastast alates.
• Koolis õpetati lugemist, kirjutamise ja muusika
algeid ja katkeid luuleteostest.
• Tüdrukute harimine oli iga pere enda asi,
enamasti tegelesid nad siiski vaid käsitööga.
Vaid Spartas tegelesid tüdrukud ka kehalise
õpetusega.

35.

Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus
Jumalad moodustasid perekondi. Kõige tähtsam oli Zeusi pere,
kus oli 12 jumalat. Olümpose mäel elasid jumalad ja jumalannad.
Zeus, abikaasa- õde Hera, Poseidon vend. Maailm sai alguse
kaosest. Ennustamine oli olulisel kohal. Tüüpiline pühamu koosnes
templist ja altarist. Seal olid ka preestrid ja preestrinnad. Vahel olid
preestriteks mõned riigiametnikud, vahel aga aristokraatlikest
suguvõsadest. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja
nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb ekslemine
Hadese riigis. Nad ei pööranud surmajärgsusele erilist tähelepanu,
kui siis vaid nii, et panid surnule mündi suhu, et too saaks üle
Acheroni. Hiljem tekkisid salajased jumalateenistused –
müsteeriumid – mis pidid tagama peale surma parema saatuse.
ENNUSTAMINE- DELFI ORAAKEL
KODUS: Kirjuta konspekti Kreeka jumalad!

36.

Homerose eeposed
Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani
säilinud mälestisteks on eeposed "Ilias" ja
"Odüsseia". Nende loojaks peetakse
pimedat laulikut Homerost. Mõlema
eepose süžeed on võetud Trooja sõda
käsitlevatest heroilistest muistenditest
ning seetõttu oli eeposte sündmustik
kaasaegsetele laialt teada.

37.

Herodotos (ca. 485 – 425 eKr.)
• Herodotos on esimene kunstipärase historiograafiaajalooteaduse esindaja, kelle teos on säilinud
tervikuna tänapäevani.
• Teda nimetatakse Cicero sõnade järgi „ajaloo isaks“.
Ta oli esimene, kes ei piirdunud ainult mineviku
kirjeldamisega, vaid arutles ka filosoofiliste ajalooga
seonduvate probleemide üle, mis andis talle uusi
arusaamu inimkäitumisest.
TEOS “ HISTORIA”

38.

KÕNEKUNST
Kõnekunst ehk RETOORIKA
on sama vana kui keel
KUULSAIMAD ORAATORID-
DEMOKRITOS, DEMOSTHENES
.
Aristoteles koostas 355. a eKr
teose
"Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti
olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle
vormis.

39.

Sport, olümpiamängud- 776 eKr
• Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või
poliitilist edukust. Sporditi alasti. Kuna tekkis soov
võistelda, kujunesid aja jooksul välja
• Olümpiamängud toimusid iga 4 aasta tagant pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka
naistele oli see keelatud.
• Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust,
viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust.
• Olümpiarahu – ei tohtinud relvi kanda ega kellegi
sissepääsu relva jõul takistada.

40.

TEATER
Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele
pühendatud koorilauludest.
Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe
näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed
näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel
teatri keskse osana.
Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt
etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris.
Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e.
orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e.
skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli
taustaks.
Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale

41.

• . Näitlejateks
olid vaid mehed, kes maskide
vahetamisega said esitada etenduses ka
mitut rolli.
• Etendati komöödiaid ning tragöödiaid.
Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast
poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud
mütoloogilistel süžeedel. Näitekirjanikud
püüdsid inimestele enamasti tuttavatest
tragöödiatest välja tuua moraalse iva.
• Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid
Aischylos („Oresteia“) ja Sophokles
(„Kuningas Oidipus“)
Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile. !!!

42.

EPIDAUROSE TEATER

43.

FILOSOOFIA- MÕTTETARKUS,
TARKUSEARMASTUS
• Vana- Kreekas hakati esimesena
teadusteooriaid looma (polnud enam
praktilisel vajadusel põhinev).
• Maailma hakati mõtestama inimmõistuse
kaudu (jäeti kõvale jumalad, müüdid).
• Esimesena tegeleti maailma füüsilise
lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu ja
olemuse mõistmisega.

44.

FILOSOOFID
•Thales – (I filosoof) tegutses 6. saj eKr, uskus, et
maailm tekkis veest ja ujub vee peal, suutis ennustada
päikesevarjutusi.
•Anaximandros – (Thalese õpilane) leidis, et maailm
tekkis tajutamatust piiritusalgest – apeironi idee.
•Demokritos – rajas atomistide koolkonna, väitsid, et
maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad
algosakesed ehk aatomid, ka inimese hing koosnes
aatomitest.
•Sofistid – hakkasid tegelema elufilosoofiaga, nad
leidsid, et hea ja halb on suhtelised, vastavalt inimeste
erinevatele veendumustele, leidsid, et tugevad peavad
allutama nõrgemad.

45.

FILOSOOFID
•Sokrates – 5. saj eKr; vaidlustas sofistide seisukohad; väitis, et
filosoofia põhiküsimus on vooruse olemuse mõistmine, vooruse
saavutamiseks peab olema inimene haritud, vooruslik elu tagab
hüve; kritiseeris Ateena riigiametnikke
•Platon – Sokratese õpilane, rajas filosoofiaakadeemia Ateenas;
kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates,
kes vaidles sofistidega; rajas ideeõpetuse; kõikidel asjadel
maailmas on algpõhjus ehk idee; Platoni ettekujutus ideaalsest
riigist- vooruslikud riigiametnikud.
•Aristoteles – Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi
(sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk
loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika
rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber
päikese.

46.

HELLENISM
338 eKr alistasid makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke
vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti
ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka),
mis oli enamjaolt võimatu.
Hellenism on kultuuriperiood Aleksander Suure surmast 323 eKr
kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla 30 eKr. Hellenism
tähendab pärast Makedoonia Aleksandri vallutusi idamaadesse
rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemist
idamaade kultuuriga.
Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka
kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist
mittekreeklaste poolt.

47.

Hellenismi tunnused:
•valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda
jumalikustati;
•erinevad kultuurid segunesid;
•uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid
segunesid;
•idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu;
•juhtivaks keeleks sai kreeka keel;
•pealinn alguses Babülon;
•oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria,
millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion
(muusade tempel).

48.

TEADLASED
•Eukleides – matemaatik, tema raamat „Elemendid“
kasutati õppevahendina kuni 19 saj.
•Archimedes – tegeles matemaatikaga, füüsikaga,
täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk
katapuldi. Archimedes kruvi hakati kasutama
kaevanduses vee välja kaevamisega. „Heureka!“
•Ptolemaios – astronoom, geograaf. Koostas 1.
maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles.
Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa.
•Aristarchos – heliotsentriline maailmapilt: Päike ja
tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega
tiirleb ümber Päikese.

49.

Teater – kaotas senise tähtsuse, kuna põhiteemalinnriikide poliitika lahkamine kadus. Komöödiate
kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule – Aleksandria luule.
Filosoofid – mõtisklesid millised voorused teevad
inimesest hea kodaniku, kuidas peaks riik kodanikes neid
voorusi kasvatama. Nende keskuseks kujunes Ateena,
peaküsimuseks sai, kuidas saavutada hingerahu, st
kuidas vabaneda hirmudest ja muredest.

50.

Kolm
koolkonda:
•Küünikud – Kreeka
keeles
Kyned „nagu koer“. Nende
seisukoht oli, et hingerahu saabub, kui sa midagi ei
soovi.
•Epikuurlased – toetusid Demokritose atomistika
teooriale, mille kohaselt maailm koosneb tühjusest ja
selles liikuvatest aatomitest.
•Stoikud – väitsid, et kõige aluseks on maailma
mõistuse vaim e logos e Jumal. Inimene on nagu
mikrokosmos ja maailm makrokosmos. Inimese saatus
on ette määratud.

51.

Mõisted:
Polis - linnriik
Aristokraatia – valitsemiskord, kus võim kuulub päritavate
eesõigustega ülikuile
Oligarhia – võim on koondunud väikese rühma kätte
Spartiaadid – Sparta elanikud
Türann - hirmuvalitseja
Demokraatia – rahvavõim
Bulee - nõukogu Vana-Kreekas
Faalanks – kreeka lahingurivi
Agoraa – linna keskel olev väljak, kus peeti koosolekuid
Hetäär – kaaslanna, ehk sõbratar, tihti armukesestaatuses
Akropol, agoraa

52.

Kodus:
Millega tegeles
Hippokrates, tema õpetus?
Kirjuta vihikusse lühiülevaade!

53.

TÄNAN!