Uusaeg. Majandus ja linnad

1. Uusaeg

Majandus ja linnad

2. Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine

19.sajandi algul Eesti külas põhiline
majandusüksus oli mõis
Mõis oli suurmajapidamine, mis toimis
talupoegade tasuta ja sunniviisilisel
tööl
Mõisamajanduse edenemise aluseks
oli viljatootmine
Peamine sissetulekuallikas oli
viinapõletamine (teraviljast või
kartulist)

3. Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine

19.sajandi I poolel arenes
kartulikasvatamine ning kartul jõudis
talupoegade toidulauale
Mõisnikud hakkasid aru saama, et
teoorjuslik majapidamine ei ole
konkurentsivõimeline
Mõisnikud nõustusid talupoegade
suuremate vabadustega ja
raharendiga

4. Talude iseseisvumine

Talurahvaseadused jagasid
mõisnike maa kaheks: talumaa ja
mõisamaa
Talumaad võidi rendile anda või
müüa
Mõisamaad võisid mõisnikud ise
pidada, müüa või rendile anda

5. Talude iseseisvumine

Põllumajanduses said määravaks
turusuhted, pakkumise ja nõudmise
vahekord ning raha
Algas talude päriseksmüümine:
1) teoorjusliku mõisamajanduse
lammutamine
2) iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste
väljakujunemine Eesti külas

6. Talude iseseisvumine

Eesti külla jäi alles ka maatarahvas:
1) töötasid palgatöölistena
2) tegelesid käsitööga
3) tegelesid kaubandusega

7. Laevandus ja meresõit

Eestis kiiresti arenes laevandus ja
paadikaubandus
Laevaehituskeskused:
Häädemeesterannik ja Eesti
põhjarannik
Tihe laevaliiklus Eesti, Soome ja
Rootsi vahel

8. Laevandus ja meresõit

Rannasõidud ja kaubalaevandus
Salakaubandus
Laevasõidu areng nõudis koolitatud
laevajuhte
1864 – merekool Heinastes (Ainaži)

9. Tööstus

19.sajandi I poolel tööstuse ja
kaubanduse areng Eestis oli
tagasihoidlik
Rajati kalevivabrikuid (Narva,
Sindi, Kärdla)
Suurim tööstusettevõte oli Narva
Kreenholmi Manufaktuur (1858)

10. Tööstus

19.sajandi II poolel tööstuse
areng kiirenes
Kasvas kiiresti masina- ja
metallitööstus Tallinnas
Arenes paberitööstus

11. Raudteed ja kaubanduse areng

Aastal 1870 – valmis Balti raudtee
(Peterburg – Narva – Tallinn –
Paldiski)
Hiljem valmisid ühendusteed:
Tapa – Tartu – Valga – Riia ja
Valga – Võru – Pihkva)
20.sajandi algul oli ehitatud
raudtee Tallinnast Haapsallu

12. Raudteed ja kaubanduse areng

Raudteede ehitamise tähtsus:
1) ühendas Eesti ala Peterburi,
Venemaa sisekubermangude ja Läti
alaga
2) kiirendas uute tööstusettevõtete ja
asulate rajamist
3) elavnes ja arenes sisekaubandus

13. Linnastumine

Linnastumine kiirenes 19.sajandi
II poolel
Suurenes linnaelanike arv (kolm
korda)
Linnaelanike seas saavutasid ülekaalu
eestlased

14. Linnastumine

Aastal 1877 – Vene linnaseaduse
kehtimine Baltikumis
Linnade juhtimine läks
linnavolikogu kätte (moodustati
valimiste teel)
Linnavolikogu valis linnavalitsuse
Linnavalitsuse eesotsas oli
linnapea