Nimisõnatuletus. Deminutiivid. Augmentatiivid. Эстонский язык

1. Nimisõnatuletus. Deminutiivid. Augmentatiivid.

NIMISÕNATULETUS. DEMINUTIIVID.
AUGMENTATIIVID.
Ivanov Artjom IK 3

2. Nimisõnatuletus – словообразование существительных

NIMISÕNATULETUS – СЛОВООБРАЗОВАНИЕ
СУЩЕСТВИТЕЛЬНЫХ
Üldiselt liitub -kond nimetava tüvele:
laud + -kond > laudkond
ainult ne-, line-, lane-liiteliste sõnade puhul s-tüvele:
naine : nais(e -> Ø) + -kond > naiskond, tööliskond, haritlaskond.
Ka ja-liite puhul lisandub alustüvele -s: õpetaja + -s > õpetajaskond, lugejaskond.

3. Nimisõnatuletus

NIMISÕNATULETUS
Tähele tuleb panna kond-tuletiste õigekirja: tüve ja liite piiril tekkivas
kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega:
fänn > fänkond
lipp > lipkond.
See reegel ei kehti, kui tüvi lõpeb k-ga ehk sama häälikuga, millega kond-liide
algab:
kesk > keskkond, salkkond, õhkkond.

4. Deminutiivid – уменьшительная форма прилагательного, существительного.

DEMINUTIIVID – УМЕНЬШИТЕЛЬНАЯ
ФОРМА ПРИЛАГАТЕЛЬНОГО,
СУЩЕСТВИТЕЛЬНОГО.
Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna.
Eesti keeles on selleks harilikult ke-, -kene ja -u tuletis.
Poisike - 'poiss‘, pisikese - 'väikese, marjukene, pätsu ‘karu’, punnu,

5. Augmentatiivid – увеличительная форма

AUGMENTATIIVID – УВЕЛИЧИТЕЛЬНАЯ
ФОРМА
Augmentatiiv ehk suurendussõna on eelmise vastandina suurendava tähendusega
sõna.
Iseloomulikke eesti augmentatiiviliiteid on -kas.
Näiteks: ulakas, jumikas, jurakas, jõmakas, kolakas, kõmakas, käntsakas, pirakas.

6. Aitäh tahelepanu eest!

AITÄH TAHELEPANU EEST!