Similar presentations:
Silm
1. SILM
2. Silma välisehitus
Silm on nägemiselund.Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu
silmade abil.
3. Silm
• Silmamunale kinnituvadlihased liigutavad silma:
me saame vaadata
näiteks üles- ja
allapoole, paremale ja
vasakule.
4. Silma kaitsevad
5. Silma kaitsevad
Silmakoopad koljus – kaitse tagant ja külgedeltKulmukarvad – kaitse vee ja higi eest
Ripsmed – kaitse tolmu ja võõrkehade eest
Silmalaud – kaitsevad silmamuna eestpoolt
Pisaravedelik – niisutab, kaitse silma sattunud
võõrkehade eest
6. Silma siseehitus
7. Silma siseehitus
• Sarvkest –• Silmaava ehk pupilli –
• Vikerkest –
• Silmalääts –
• Klaaskeha –
• Võrkkest –
• Soonkest –
• Kõvakest -
• роговица
• зрачок
• радужная оболочка
• хрусталик
• стекловидное тело
• сетчатка
• сосудистая оболочка
• склера
8.
Põhjamaade elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestas on pigmenti vähem• Lõunapoolsetes maades
elavad inimesed on tavaliselt
tumedasilmsed. Neil
moodustub organismis
pigmenti rohkem ja see
kaitseb silmi ereda
päikesevalguse eest
• Põhjamaade elanike silmad on
päikesekiirguse suhtes
tundlikumad, sest nende
vikerkestas on pigmenti
vähem
9. Silma siseehitus
10.
VõrkkestKepikesed ja kolvikesed on tunderakud või retseptorid
Kepikesed (150 mln) eristavad musta valgest
Kolvikesed (7 mln) on värvuste eritamiseks
11. Pimetähn ja kollatähn
Kollatähtn– koht võrkkestal pupilli vastas ja nägamisteravus onkõige suurem
Pimetähn– valgustundlike rakkudeta koht , kus on nägemisnärv
12. Nägemine
Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkestроговица зрачок хрусталик стекловидное
тело сетчатка
13. Nägemine
14. Silmalääts muudab kuju
KaugelLähedal
15. Kui objekt asub silmale lähedal
16. Kui objekt asub silmast kaugemal
17. Nägemishäired: Lühinägevus - близорукость
Lühinägelikel inimestel tekibkujutis võrkkesta ette
Lühinägelikud kannavad
kaksiknõgusate klaasidega prille
18. Lühinägevus
19. Nägemishäired: Kaugnägevus - дальнозоркость
Kaugnägelikel inimestel tekibkujutis võrkkesta taha
Kaugnägelikud kannavad
kaksikkumerate klaasidega prille
20. Kaugnägevus
21. Nägemishäired: Daltonism ehk värvipimedus
Inimene ei suuda eristada teatud värve.Tavaliselt rohelist ja punast.
Enamasti on pärilik.
Esineb ligi 8% eurooplastel ning
sagedamini meestel.
22.
Kas värvipimedal on võrreldes normaalse nägevusegainimesega vähem kolvikesi või kepikesi?
23. Teisi nägemishäireid:
Kanapimedus – Inimene ei näe hämaras.Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini
Katarakt – läätse tuhmumine
24. Kuidas hoida nägemist
Toitumine – Eriti oluline nägemisele on A-vitamiin. Vägavajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid.
Töö- ja õppimistingimused
Televiisor, arvuti
Sport – ohtlikumad on raskejõustik
Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.
25. Elukutse. Optometrist
• Kui inimene vajabnägemise parandamiseks
prille, määrab need talle
optometrist. Optometristid
töötavad enamasti kõigis
optikakauplustes
• Optometristiks saab
õppida Tallinna Tervishoiu
Kõrgkoolis