Sotsteaduste klassikud 2021

1.

HHL0024 Sotsiaalteaduste
klassikud 2021
Steven Nõmmik

2.

Esmalt kiire tutvustus!

3.

HHL0024
• Kursus keskendub sotsiaalteaduste (eriti riigivalitsemise)
arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende
seisukohtadele ning peamisele panusele.
• Mis on tänased riigivalitsemise aktuaalsed ja keerukad
küsimused? Kust need tulevad?
• Loengute ja seminaride käigus tulevad käsitlusele teemad,
nagu riigi kontseptsioon, areng ja muutus, kodaniku/indiviidi
roll. Seehulgas käsitleme autoreid eri valdkondadest (avalik
haldus, politoloogia, majandus, innovatsioon), mis mahtuvad
raamtermini sotsiaalteadused alla.

4.

Kursuse ülesehitus
• Kohtume neljapäeviti – Loeng + seminar, kell 13:10-16:10
• Ajakava:
• 2.09; 9.09; 16.09; 23.09; 30.09; 7.10; 14.10; 21.10; 28.10; 4.11; 11.11; 18.11; 25.11; 2.12
(boldis olevad on praegusel momendil planeeritud toimuma Zoomi vahendusel. Täpsem
info tuleb Moodle’s sellega seonduvalt)
• Täna on meil topeltloeng ja edaspidi hakkame alustama kohtumist 90 minuti seminariga,
millele järgneb 90 minutit loengule.
• Loengutes:
• Käime läbi põhitekstid ja teemad
• Seminarides:
• Käsitleme tekste praktilisemate harjutuste läbi (ettekanded, arutelud, ja muud seminari
ülesanded)
• Nii seminari kui ka loengu puhul on eelduseks tekstide läbitöötamine, kuid see on eriti
tähtis seminarides.

5.

Hinde jaotumine
• Hindamine põhineb 3 elemendi baasil:
• Ettekanne valitud teema kohta:
• 2 inimest grupis
• Ettekande pikkus kuni 15 minutit
• Kirjalik memo ettekande kohta (kuni 1200 sõna) ning slaidid. NB! Teiste autorite mõtete kasutamine peab olema korrektselt
viidatud! Millal viidata – kui kirjutate millestki, mis pole üldteada teadmine.
• Memo on vaja üles laadida seminaripäevale eelnevaks hommikuks(valitud nädala kolmapäev) kell 10.
• 40% hindest
• Retsensioon valitud teema kohta:
Iga grupp peab ühe teise grupi tööd retsenseerima.
Retsensiooni pikkus kuni 5 minutit
Retsensioon peaks keskenduma esitatud argumentide tugevusele ja puudujääkidele.
Retsensiooni lõppversioon(umbes 300-500 sõna) üles laadida retsenseeritava grupitöö seminarinädala lõpuks.
Lõppversioon võiks käsitleda mitte ainult memo ja slaide vaid ka autorite endapoolset esitlust
• 10% hindest
• Eksam:
• Praegusel momendil on plaanis suuline eksam
• Eksamiküsimused on arutlevas vormis ning keskenduvad põhitekstidele ja teemadele, mida on vajalik aine käigus läbi
töötada ja mida me töötame loengutes ja seminarides läbi
• 50% hindest

6.

Moodle registreerimine ja kontakteerumine
• Moodle.taltech.ee
• Kursuse nimi: „HHL0024 Sotsiaalteaduste klassikud“
• Kursusel parooli pole
• Seal on üleval kõik materjalid ja sealt edastan ka vajalikud teavitused
loengute vahelt. Palun regulaarselt seda jälgida
• Lisaks on võimalik kontakteeruda ka meili kaudu:
[email protected]

7.

Seonduvalt eksamiga
• Suuline vs kirjalik?
• Sobivad ajad:
• 09.detsember või 16 detsember loengu ajal?
• Jaanuari eksamiajad?

8.

Kas korraldusliku poole puhul on küsimusi
tekkinud?

9.

Nüüd siis sisulisele poolele – esmalt veidi
mõistetest
• Mis on ühiskond?
• „Society is the form in which the fact of mutual dependence for the
sake of life and nothing else assumes public significance and where
the activities connected with sheer survival are permitted to appear
in public“ (Arendt, 1958)
• Ühiskond on hägune mõiste – indiviidide vaheliste suhete süsteem
(kus on mingi kooselamise kord)
• Indiviidide erasfäär (erasektor) – avalik sektor (riik) –
kodanikuühiskond

10.

Riigiteadused
• Mis on riik?
• Georg Jellinek - riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium,
inimesed ja riigivõim
• Riigi tunnuseks on võimu kasutamise monopol – mitte ainult võimu ja
sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis annab riigile
unikaalse võime suunata, kujundada, mõjutada ühiskonna arengut
• Riigi olemasolu ja riigi olulisus avaldub nii riigi konkreetsetes
tegevustes (sünnist surmani ja ka edasi) kui ka olukordades, kus riik
näiliselt (ja teadlikult) ei sekku
• „They(public service) are the most visible and far-reaching part of the
state (…)“ (Pollitt, 2012)

11.

Aja jooksul meie kontseptsioonid ja arusaam nendest
muutuvad

12.

Miks meil on üldse vaja teadust riigi
korraldamise suhtes?

13.

Kiirelt autorist Woodrow Wilson – tegemist
on vastuolulise inimesega
• Tunnustatud karjäär akadeemiku kui ka poliitikuna (oli nii USA
president kui ka kuberner)
• Samas on selge, et tema ametiajal toimus föderaalametites
segregeerumine, mida Wilson aktiivselt õigustas, ning ta panustas
kodusõjale järgneva perioodi romantiseerimisele (näiteks ei suunanud
tähelepanu ei Jim Crowi seadustele kui ka KKK tegevusele)

14.

Ajaloo õpikutest peaks tuttav olema see pilt (vasakult alates
George, Orlando, Clemenceau, Wilson)

15.

W. Wilson 1887,The Study of Administration,
Political Science Quarterly

16.

Tänapäevane näide piiride arutelust
• Näiteid küsimustest, millega silmitsi oleme:
• Millist rolli võiks riik omada meie digitaalse elu kujundamisel?
• Milline roll tekib suurtel eraettevõtetel nagu Amazon, Facebook, Google? Kas ja milline roll on
nendel avaliku arutelu ruumi kujundamisel?
• Milline on meie vabadus digitaalses meediumis tegelemiseks?

17.

Riigi administreerimine
kui uus teadussuund

18.

Põhjus: ühiskonna
keerukamaks muutumine

19.

Euroopa teadus ja riigi
areng

20.

Avalik arvamus ja avalik
haldus

21.

Lahendamata dilemma: poliitika ja
administreerimise vahekord

22.

Antud dilemma avaldumine tänapäevases
kontekstis
• Mõned näited, millest mõelda:
• Ametnike diskretsiooniõiguse määramine
• Automatiseeritud otsusetegemine, algoritmide kasutus
• Kodanike kaasamine ja ulatus

23.

Suur- vs peenhäälestamine

24.

Jalgratta leiutamine vs
Jalgratta tuunimine

25.

Kuidas me Eesti konteksti läbi selle vaadata
võiksime
• Eesti arengu vältel kujunenud erinevad teemad läbi Wilsoni prisma:
• Omariiklus - baas- ja põhiseaduslike institutsioonide kujundamine
• EL liikmelisus - tänapäevaste reeglite omaksvõtt(sh acquis
communautaire inkorporeerimine) ja juhtimisvõimekuste arendamine
• Post-EL liitumine - kaasav ja/või innovaatiline riik?

26.

Avalik haldus kui riigiteadus – mis on AH?
• 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine
• 'avalik' kui riiki puutuv
• avalik haldus kui ‘riigi asjade eest hoolitsemine’.
• Jellinek: avalik haldus on ‘kõik see, mida riik teeb, väljaarvatud seadusandlus ja
kohtumõistmine.’
• Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine
riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat.
• Riigi täidesaatva haru puhul tuuakse välja tihti 2 mõistet: halduspoliitikaks ja
avalikuks halduseks (public policy ja public administration).

27.

Valitsemine ja halduspoliitika
• Governance and public policy
• Valitsemine: ühiskonna erinevate osapoolte (riik, turg,
kodanikuühiskond) ühine tegevus sotsiaalse süsteemi (ühiskonna,
organisatsiooni jms) toimimise tagamiseksläbi seaduste, normide,
võimu, kultuuri, keele jne
• Halduspoliitika: seaduste ja institutsionaalsete tavadega kooskõlas
olev põhimõtete kogum, mida täidesaatev võim rakendab
konkreetsete eesmärkide saavutamiseks

28.

Avalik haldus, halduspoliitika ja
haldusjuhtimine
• Piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on tänapäeval üsna
ähmane:
• AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste
ettevalmistamine
• lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades
• ‘Ellu-viimine' on pidev seadustele sisu andmine
• Kui avalik haldus (public administration) tähendab arutelu riigi
eesmärkide, riigi rolli ja riigi ülesannete üle, siis haldusjuhtimine
(public management) hõlmab endas käsitlusi ja teooriaid
(organisatsioonide ja nende juhtimise tasandil) riigi eesmärkide, rolli
ja ülesannete täitmise kohta

29.

Avalik haldus kui praktilise fookusega teadusharu
• Eesmärk: mõista, seletada ja parandada riigi toimimist(valitsemist,
poliitikate kujundamist ja administreerimist).
• Interdistsiplinaarne lähenemine riigi tegevuste uurimisele ja analüüsimisele
(sh parandamisele), mis kombineerib endas juhtimisteaduste
õigusteaduste, majandusteaduste, poliitikateaduste, ajaloo, sotsioloogia
jms ajas ja kohas olulised lähenemised

30.

Järgmiseks seminariks
• Loe põhjalikult (sealhulgas “jooni alla” olulised kohad):
• W. Wilson (1887), The Study of Administration.
• Drechsler, W. (1997). Avalik haldus kui riigiteadus. Drechsler, Wolfgang. (toim.) Avaliku
halduse alused: valimik Euroopa esseid (11−21). Tartu: Tartu University Press.
• Valmista ette vastused järgmistele küsimustele (vastused sisesta Moodlesse 9.
septembri teemakastis. Orienteeruv pikkus 1-2 lk):
• Mis olid Teie jaoks kõige tähtsamad mõtted loetust? Tuua välja asjakohane osa tekstist ja
põhjendada, miks see Teie jaoks tähtsust omas.
• Kuidas Wilson eristas administratiivseid ja poliitilisi küsimusi? Milliseid probleemi ta sellega
seonduvalt välja tõi?
• Seleta oma sõnadega lahti, kuidas on omavahel seotud “hea avalik haldus”, “hea avalik
teenistus” ja “hea riik”? Ole valmis oma seletust teistele tutvustama.
• Wolfgang Drechsler kirjutas selle artikli rohkem kui 20 aastat tagasi - millised tema Eesti
kohta tehtud tähelepanekutest on relevantsed ka täna (20 aastat hiljem)? Too näiteid
tänasest avalikust debatist (väljavõtted arvamusartiklitest, poliitikute kõnedest, riiklikest
strateegiatest jms), mis nende tähelepanekute päevakajalisust illustreerivad.

31.

Aitäh! Küsimusi?