Similar presentations:
Krooniline bronhiit. Kopsude emfüseem = Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
1. Krooniline bronhiit Kopsude emfüseem = Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
Molekulaarmeditsiini loengud 2017Ruth Sepper
2. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Esineb ennekõike suitsetajatelAvaldub kliiniliselt haiguse väljenundud faasis
Kroonilise obstruktiivse bronhiidi
Kopsude emfüseemina
Haigusprotsessi mõjutav ravi alates 2012.a.
3. Vanuse järgi standarditud suremuskordaja USAs 1965-1998
3.0-59%
-64%
-35%
+163%
-7%
1965- 1998
1965- 1998
2.5
2.0
1.5
1.0
0.5
0
1965- 1998
1965- 1998
1965- 1998
Koronaarhaigu
s
Insult
Teised KV
haigused
KOK
Muud
www.copdgold.com
4. C. Fletcher, R. Peto. Med J. 1977 Jun 25;1(6077):1645-8. The natural history of chronic airflow obstruction.
5. KOK: definitsioon (www.goldcopd.org)
Püsiv ja progresseeruv õhuvoolu takistus(obstruktsioon) hingamisteedes
Hingamisteede ja kopsukoe krooniline põletik
Sagedased haiguse ägenemised > viitab
haigusprotsessi raskenemisele
6.
7.
Samas:välditav haigus – suitsetamine!
keskkonna saasteainete sissehingamine
Haiguse raskusaste on otseselt seotud
suitsetamise intensiivsusega, haigus
progresseerub ka inimese vananedes
8. Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus
Juhtiv haigusprotsess PÕLETIK (inflammatio)hingamisteedes e bronhides
kopsukoes e parenhüümis
kopsu veresoonte sseintes
Raskusaste sõltub
geneetilisest taustast
isiklikust tervisekäitumisest
oksüdantide-antioksüdantide balansist
(oksüdatiiven stress!)
Protesaas-antipropteaas tasakaalust
9. KOK: patogenees
Bronhiepiteelesmane sissehingatavate toksiliste ainete barjäär
põletikuliste mediaatorite aktiveerumine –
kaitsereaktsioon!
põletikulise protsessi käivitamine- kaitsereaktsioon!
PMN - hulk tõuseb oluliselt
põletikuga seotud proteaaside allikas
Mf
Aktivatsioon toksiliste ainetega kokkupuutel
Produtseerivad mediaatoreid neutrof Lk
aktivatsiooniks (leukotrieenid, TNFalfa,
interleukiinid)
10. Tulem:
Hingamisteedes:Mitte-reversiibelne ehk mitte-taandarenev
krooniline bronhiit
Kopsukoes:
kopsude emfüseem ehk puhitus
Kopsuveresoontes:
kroonilised veresoonkonna põletikulised
muutused
11. Haiguse areng ja lõpe
Oksüdatiivse tasakaalu häiruminenii haigusprotsessi progresseerumise kui
ägenemiste puhul
Peamised oksüdatiivsed allikad
Väliskeskkonnast – sigaretisuits
Organismist – põletikuline protsess, PMN ja alvMF
Tulem
kopsude kroonilise põletiku ägenemine
proteolüütiliste ensüümide produktsioon
Steroid-resistentsuse teke (TNF-a, IL-8, MMP-9
tõus, Barnes 2006)
12.
Proteaaside/antiproteaaside tasakaal:Bronhi/kopsu epiteel on
MatrixMetallpProteinaaside (MMP) ja seriinproteaaside allikas
PMN elastaas – parenhüümi elastiini lagundamine,
sekreedi produsktsioon
Proteinaas3, katepsiinG
MMPd, eriti aktiivsed protolüütikumid kopsudes
(MMP-1,2,8,9,12)
MMP-12, seotud kopsukoe degradatsiooniga –
kopsude emfüseemi tekkega
13.
AntiproteaasidA1-AT (anti-PMN, antiPMN elastaas)
SLPI, hingamisteede epiteelipõhine
TIMP-1..4, MMP inhibiitorid
14. KOK: kliiniline pilt
Krooniline väikeste bronhide põletik – bronhioliitVäikeste/perifeersete hingamiteede põletik ja
sellest tingitud koe fibroseerumine
Hingamisteedesse kogunev sekreet/röga ei
suudata välja köhida
Kopsude emfüseem
Kopsude perifeersete osade elastsuse kadumine
– koe destrueerumine – bronhioolide kollaps
15.
Tulem: organism ei suuda tagadagaasivahetust kopsudes (O2 in-haleerida/CO2
eks-haleerida)
Püsiva hingamisteede obstruktsiooni teke
Hingamisteede limaskestal
Põletik ja sellele järgne fibroos
Alveolaartasandil
Alveolaarsed ühendused katkevad alveooli seinte
purunemise tõttu – kopsupuhitus e. emfüseem
16. Väljakujunenud haigusprotsess
Limanäärmete hüpertroofia (hüpersekretsioonialus)
Tsiliaarrakkude funktsiooni langus/puudumine
Bakteriaalne kolonisatsioon bronhides
Bronhide seina põletik ja fibroos
Bronhide läbitavuse langus/ahenemine
Õhupuudus
Röga väljaköhimise raskused
Füüsilise jõu vähenemine
17. Diagnostika: Kopsufunktsiooni hindamine
SpirograafiaTest mõõtmaks indiviid sisse-ja väljahingamise
võimekust ja ravimite mõjuhingamisele
Kopsude difusioonikapatsiteedi määramine
mõõta hingamisteede takistust ja jutivust
18. Pletüsmograaf
19. Spirogramm: 2
PredAct1
Act2
%(Act2/Act1)
VC IN (L)
3,50
3,46
4,14
115,3
FVC (L)
3,52
3,59
4,14
115,3
FEV1 (L)
3,05
2,17
2,84
130,8
FEV1 % VC MAX (%)
82,83
60,47
68,61
113,5
PEF (L/S)
6,92
4,85
6,94
143,2
20. Spirogramm: 1
Haigusjuht 2Spirogramm: 1
Pred
Act1
% Soll
VC IN (L)
5,05
4,01
79,5
FVC (L)
4,84
3,74
77,4
FEV1 (L)
4,01
2,10
52,3
FEV1 % VC MAX (%)
80,55
52,22
64,8
PEF (L/S)
9,37
4,90
52,3
21. Hüpersekretsioon → sage produktiivne köha
Klassika:Bronhinäärmete hüpertroofia
Kopsude Goblet rakkude hüperplaasia
Mutsiinide produktsiooni kiirenemine
epiteelirakkudes
Uudne tähelepanek: lisaks epiteelirakkudele
toodavad mutsiine bronhide
mononukleaarsed rakud (Sepper, Prikk et al, 2012)
22. Tulemused
Pika-ajalise suitsetaja staaziga KOK-haigetemakrofaagid sünteesivad ja vabastavad
mutsiin5B, (kuid mitte mutsiin5AC), nii mRNA ja
apomutsiinina
23.
Valgus (A, C) ja fluoresents (B) mikroskoopia toob esile MUC5Bekspressiooni KOK alveolaarmakrofaagides nii MUC5B
24. Järeldus
Krooniline suitsetamine sekkub oluliselthingamisteede elutsüklisse põhjustades
ebatavalist rakulist aktiivsust ja kahjustades
sellega oluliselt suitsetajate
hingamisfunktsiooni.
25.
Epiteeli paranemine steroidravi järgseltEnne
Peale
Laitinen 1984
26.
27. Uudsed inhaleeritavad KOK ravimid
: Pikatoimelised inhaleeritavad monoravimidIndakaterool (B-adrenoretseptori agonist,
pikatoimeline, Onbrez, Indakaterol, Xoterna)
Glükopürroonium (pikatoimeline
muskariinretsepori antagonist, Seebri)
toimivad kumbki eri viisil
laiendades hingamisteid ja
soodustades hingamiseekskursi võimekust
28. Indakaterol (ka Onbrez, Xoterna)
pikatoimeline beeta-2-agonistkinnitub β2-adrenergiliste retseptorite külge
mida leidub paljudes elundites
sealhulgas hingamisteedes
Inhaleeritud beeta-2-agonist jõuab
hingamisteedesse
β2-adrenergiliste retseptoriteni ja aktiveerib
need
lõõgastab hingamisteede lihaseid
29. Seebri (glükopürronium)
Glükopürroniumblokeerib hingamisteede muskariiniretseptorieid
nimetatavaid retseptoreid juhivad silelihaste
kokkutõmbumist
Inhaleeritud glükopürronium lõõgastab
hingamisteede lihaseid (KOK põhjustab
hingamisteede silelihase spasmi!)
30.
Muskariiniretseptori antagonistide japikatoimeliste beeta-2-adrenergiliste
agonistide koostoime
tagab hingamisteede silelihaste lõõgastuse ja
hingamisteed avatuna 24 h
Hoiab ära KOK haigetel õhupuuduse, ka köha
31. Xoterna Breezhaler (XB) uuringud
Ravimit uuriti kahes põhiuuringus (n=2667)võrreldi XB
platseeboga (näiv ravim)
eraldi indakaterooli või glükopürrooniumiga
flutikasooni ja salmeterooli kombinatsiooniga
(GOLD juhiste põhine KOK standardravi praegu)
32. SUITSETAMINE
Juhtiv haigestumise ja surma põhjus maailmasLevimus ja haiguskoormus on tõusutrendiga
kogu maailmas
Enamik I-II staadiumi KOK haigetest jäävad
arstide poolt diagnoosimata – ja seega ravita
KOK suremusnäitajad ei iseloomusta tegelikku
KOK tagajärge, kuna KOK ei nimetata sageli
inimese põhihaiguseks!
33. Arengutrendid
Levimusarenenud riikides 9-10% täiskasvanud
elanikkonnast, samas enam kui 40.a. puhul >>
10%
Elanikkonna vananemine
Suitsemise levik
Uued kemikaalsed võimalused
Haiguse levimuse tõus naiste ja nooremate
inimeste seas
34. Suremus
4. surma põhjus maailmasUSA: 83/100.00 mehe ja 57/100.000 naise
kohta/aastas
Sic! USA naiste surmade arv > M
WHO andmetel 2,7 maailmas/in/aastas
EU 2.7% kõigist surmadest
35. Kulud ühiskonnale
Hingamisteede haigustele EU tervishoiueelrvest6%
KOK kulutused 39 miljardit/eur/EU
32 miljardit/usd USAs
Ravi kallidus tõuseb haiglaravi osakaalu tõusu
tõttu - suur osas rasketest haigetest vajab
haiglaravi
36. Hingamisteede haiguste progresseerumise RISKID
Sissehingatavad gaasidAktiivne või passiivne suitsetamine (80-90%
haigetest)
Tööstussaasted
Siseruumide õhusaasted (põlemisprotsessid)
Välisõhu saastatus
37. Riskitegurid 2
Geneetiliste tegurite komineeruminekeskkonnamõjudega (alfa1-AT defitsiin, MMP
aktiivsus)
Hingamisteede infektsioonid
Toitumine, sotsiaalne kekkond
Vanus ja sugu (suitsetavad noored & naised)
Suitsetamisest tingitud KOK ca 25 aasta pärast,
kuid ka varem!!!
38. Suitsetamise epidemioloogia
Kogu maailmas suitsetab 1.1 miljardit inimest47% M, 12 % N
> 15-aastased suitsetavad 30% rahvastikust
Arengumaades 800 miljonit
Enamus on M 700 miljonit
Alates 1975.a. muutused suitsetajate
osakaalus: langus arenenud tööstusriikides,
50% tõus arengumaades (Wordl Smoking and
Jealth 1989 by Yu JJ et al )
Peto et al., BMJ 2000: 16% suitsetajatel areneb
75. elauaastaks kopsuvähk