Hariduslike erivajaduste käsitlemise mudelid:

SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED avalduvad raskustena:

SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED avalduvad akadeemiliste oskuste omandamise ja kasutamise raskustena:

Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused:

Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: probleemne käitumine

Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: aktiivsus- ja tähelepanuhäire ATH

Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: autismispektrihäire, madalalt funktsioneeriv vorm

Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: autismispektrihäire, kõrgelt funktsioneeriv vorm e Aspergeri sündroom

2.93M

Category:

psychology

Erivajadusega õppija

1.

KAE6070.HR
ERIVAJADUSEGA ÕPPIJA
sessioonõpe
Kadi Lukanenok,
pedagoogikamagister
Tallinna Ülikool
2023/2024

2.

Tänased teemad:
1. Tutvumine ainega, aine läbimise kord ja tingimused
2. Sisuteemad:
- sissejuhatus ainesse
- hariduslikud erivajadused (iseseisev tutvumine)

Tänased teemad:
1. Tutvumine ainega, aine läbimise kord ja tingimused
2. Sisuteemad: sissejuhatus ainesse, hariduslikud erivajadused
Korralduslikku infot:
• Aine Moodles: KAE6070.HR Erivajadusega õppija SESSIOON; võti:
KAE6070.HR
• Õppetöö toimub veebis Zoomi keskkonnas va 1.02, zoomi link
https://zoom.us/j/95282647112
• 2024 kevadel lõpetajatele eritingimus, andke endast teada e-kirja teel.

4.

KAE6070.HR Erivajadusega õppija 2023/24
sessioonõpe kevad
Meie teekond: soodustavad ja takistavad tegurid
ja kuidas olukorras hakkama saada?

5.

Veel korralduslikke selgitusi:
1.Aine toimub edaspidi veebi teel, eeldan õppijatelt sisulist kohalolemist ja
aktiivset osavõttu.
2. ÕIS-is, Moodles ja zoomis jälgige oma õpperühma tähiseid - PÄEVAÕPE
või SESSIOONÕPE, pidage neist ja kõigist muudest juhistest kinni.
3. Aine toimub 2 rühmas - päevaõpe ja sessioonõpe – kokku 120+ õppijaga
rohkem kui 6 õppekavalt; ei ole mõeldav vastata kõigile kirjadele
individuaalselt.
Palun koondage küsimused õppekavarühmade kaupa ja rühma esindaja
kaudu käib suhtlemine.

6.

7.

Arutelu rühmades, teemad valikuks:
1.Erivajadusega õppija, kes ta on? Mis teeb osa õppijaid erilisteks?
2.Kuidas jagate erivajadusi: alused, liigitus, muu oluline?
3.Mille jaoks, mis põhjusel on vaja teadmisi erivajadusega õppijatest?
4.Aktuaalsed teemad Eestis seoses HEV õppijatega?
5.Kaasava hariduse võlud ja valud.
6.Vaba teema.
Aeg 20 min, hiljem rühmad kajastavad oma arutelu.
Arutelu võib jäädvustada ja teistele nähtavaks teha rühmale sobival viisil.

8. Kaasav haridus ja erivajadused

• Kaasav haridus tunnistab kõigi õppijate õigust saada võimeteja vajadustekohast haridust.
• Eesti on ühinenud kõigi olulisemate rahvusvaheliste
dokumentidega, mis käsitlevad inimõigusi või puuetega
inimeste õigusi, sh ka õigust haridusele: Inimõiguste
ülddeklaratsioon, UNESCO Salamanca deklaratsioon (UNESCO,
1994), ÜRO puuetega inimeste õiguste deklaratsioon, ÜRO
puudega inimestele võrdsete võimaluste loomise
standardreeglid, Euroopa Komisjoni võrdse kohtlemise
direktiiv.
• Täiskasvanute haridust, koolitust, täiendkoolitust reguleerivad
dokumendid.
• Hariduslikud erivajadused on indiviidist lähtuvad vajadused,
mis tingivad õppimisega seotud kohanduste tegemist.

9. Hariduslike erivajaduste käsitlemise mudelid:

Meditsiiniline mudel
•puudega inimene haige ning
teda peab pidevalt “ravima”
või “terveks tegema”
•puudesse suhtutakse kui ohtu
•keskendumine piirangutele,
mitte ressurssidele
•inimeselt võetakse vastutus ja
võimalus ise valikuid teha ja
otsuseid langetada
Sotsiaalne mudel
•arvestab säilinud funktsioone ning
tugevusi puude kõrval
•keskendub ühiskonnast ja
keskkonnast tingitud mõjule
•takistuste eemaldamine loob
puudega inimestele võimalused

10. Universaalne disain

• Universaalne disain – strateegia, mille eesmärgiks on luua erinevate
keskkondade ja toodete disain ja ülesehitus ligipääsetavaks ja
kasutatavaks nii paljudele inimestele, kui võimalik.
• Universaalse disaini põhimõtteid on käsitletud peamiselt füüsilise
juurdepääsetavuse kontekstis, kuid need saavad olla integreeritud
ühiskonna kõikidesse valdkondadesse.
• Algselt suunatud puudega inimestele muu igapäevaelus
toimetuleku takistusega inimestele sobivate lahendustega.
• Kõrg- ja kutsehariduses on universaalse disaini põhimõtted seotud
juurdepääsuga ennekõike õppe sisule (nt õppemeetodite, vahendite ja õppekorralduse mitmekesistamine ja kohandamine
mitmekesiste vajadustega õppijaid arvestades).

11. Puue, häire, erivajadus

• Puudub ühtne määratlus
• Reeglina:
a) puue – meditsiiniline, seotud
sotsiaaltoetustega
b ) erivajadus – pedagoogiline,
seotud õpikeskkonnaga
Erivajadusega õpilane ei pruugi
olla puudega.
Eestis
-varasemalt: HEV 1 ja HEV 2 õpilased
-Praegu: üldtugi, tõhustatud tugi,
eritugi

12. ÕPPIMINE ja ....

disabilities – disorders – difficulties –
differences – diversities
DIFFERENT LEARNERS, DIVERSE LEARNERS
puuded – häired – raskused – iseärasused –
- ............

13. HEV JAOTUS:

Indiviidi bioloogilisest olemusest lähtuvad:
•Õpiraskused
•Kommunikatsioonipuuded
•Emotsionaalsed või käitumisraskused
•Meelepuuded
•Kehapuuded
•Ajutrauma
•Intellekti- ja(või) liitpuuded
•Üld- ja eriandekus
Keskkonnast lähtuvad:
•Mitmekultuurilisus, mitmekeelsus
•Subkultuurilisus
•Madal sotsiaal-majanduslik olukord
•Uimastiseotus
(Kõrgesaar, 2020)
•Erinevad erivajadused võivad omavahel kombineeruda.

14.

Küsimused,
kommentaarid?

15.

Küsimused,
kommentaarid?
Tänan,
järgmise kohtumiseni!

16. HEV JAOTUS:

Indiviidi bioloogilisest olemusest lähtuvad:
•Spetsiifilised õpiraskused
•Kõnepuuded
•Emotsionaalsed ja/või käitumisraskused
•Sensoorsed puuded
•Vaimupuue
•Tervisliku seisundi häired
•Liitpuuded
•Andekus
•Erinevad erivajadused võivad omavahel kombineeruda.

17. SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED avalduvad raskustena:

-
Lugemisel e dyslexia:
lugemistehnilised vead
loetu mõistmise vead
-
Kirjutamisel e dysgraphia:
Õigekirjavead
Tekstiloomevead
Käekirjavead
-
Arvutamisel e dyscalculia:
4 põhitehte vead
mõistmise ja rakendamise vead: mõõdud, mõõtvahendid;
igapäevases elus aeg, pikkus, kiirus, raskus, raha
Lisaks võivad ilmneda raskused:
- kognitiivsel tasemel
- isiksuse tasemel
- tervise tasemel
- sotsiaalsuse tasemel

18. SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED avalduvad akadeemiliste oskuste omandamise ja kasutamise raskustena:

-Kitsam käsitlus:
•Lugemisraskus e dyslexia
-- lugemistehnilised vead
-- loetu mõistmise vead
•Kirjutamisraskus e dysgraphia
-- õigekirjavead
-- tekstiloomevead
-- käekirjavead
•Arvutamisraskus e dyscalculia
-- 4 põhitehte vead
-- igapäevases elus rakendamine:
aeg, pikkus, kiirus, raskus, raha
-Laiem käsitlus:
-Lugemis- , kirjutamis- ja
arvutamisraskus
-Lisaks:
-Kõnepuuded, ATH,
autismispektri häire
kõrgelt funktsioneeriv
vorm (Aspergeri snd),
düspraksia,
-Läbivalt
emotsionaalsed ja
käitumisraskused

19.

TUNNUSED NOORUKI EAS
Lugemine:
L oskus kesine, aeglane
L tehn vead → mõistmise
ebatäpsus
Raskused võõrsõnade
õppimisel
Puudulik arusaam
kirjavahemärkidest
Raskused loetu
mõistmisel: grammatika,
sõnavara, süntaks
L on aega ja vaeva
nõudev → kiire väsimine
Raskused lugemisoskuse
kasutamisel info
hankimiseks /
õppimiseks
Raskused tekstis
orienteerumisel
Kirjutamine
K protsess aeglane,
kohmakas
Säilinud õigekirjavead
→ sõnade valik
Vead grammatika- ja
süntaksireeglite
kasutamisel
Raskused ja vead
kirjavahemärkide
kasutamisel
Ideede
struktureerimine ja
kirjapanek raskendatud
Säilinud ärakirja
probleemid →
konspekteerimine
Raskused oma
konspektidest
arusaamisel
Säilinud mot kohmakus
Arvutamine
•Raskused ja vead
matemaatiliste märkide
kasutamisel
•Arvutamisvead
•Raskused mõõtmistel
•Raskused
peastarvutamisel
•Raskused oskuste
rakendamisel
igapäevaelus: raha, aeg,
erinevad mõõdud ja
mõõtvahendid
•Raskused kalkulaatorite
jt vahendite kasutamisel

20. HEV JAOTUS:

21. Kõne- ja keelehäired (kõnepuuded)

Jagunevad:
•Kõneloome häired
•Kõne mõistmise häired
•Seos septsiifiliste õpiraskustega
•Verbaalsed sooritused < mitteverbaalsed sooritused
Tunnnused noorukieas:
•Säilinud häälduspuuded, segane kõne, vähene rääkimine
•Raskused kuuldud kõne mõistmisel: õppimisega seotud korraldused, eksamiküsimused,
verbaalsed esitlused NB! - info rohkus
•Grammatiliste vahendite ja sõnavara piiratus
•Raskused lausete ja tekstide moodustamisel
•Endiselt suuline > kirjalik

22. HEV JAOTUS:

23. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused:

1. probleemne käitumine
2. aktiivsus- ja tähelepanuhäire
3. autismispektri häire, sh Aspergeri sündroom

24. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: probleemne käitumine

• Iseloomulik: korduv normist kõrvalekalduv käitumine
• Esinemissagedus:
• laste ja noorukite seas 3-14%
• P 3-5:T1, sooline erinevus väheneb teismeeas
• Avaldumine:
Käitumine erineb vanuse-, kultuuri või eetilistest normidest
Püsivalt avaldub rohkem kui kahes erinevas olukorras, sh koolis
Allub vähe või üldse mitte tavapedagoogilisele sekkumisele
Võib esineda koos muude erivajadustega
Jaguneb:
Väljapoole suunatud, pigem P
Sissepoole suunatud, pigem T
Kõigile EKR-le on omane piiratud käitumisrepertuaar.

25. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: aktiivsus- ja tähelepanuhäire ATH

Alus: DCM-IV, RHK-10
Kriteeriumid:
Ajaloost
-
hüperaktiivsus
-
impulssiivsus
-
tähelepanupuudulikkus
- 1863 Hoffmann "Kolumats"
- 19 saj lõpus "hullud idioodid"
- 1920-1930 algupäraselt
orgaaniline nähtus
Kirjeldatud RHK-10.
- 1962 MBD: minimal brain
damage/dysfunction, uurimused
stimulantide eduka kasutamise
kohta
- 1980 50% ei paranenud loodetud
ulatuses
- 1994 ADHD: attention deficit and
hyperactivity disorder
Iseloomulik:
- käitumisavaldusi ei saa käsitleda
lihtsalt reaktsioonidena
olukorrale, nähud on pidevad,
esinevad erinevates olukordades,
on avaldunud varem

26. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: aktiivsus- ja tähelepanuhäire ATH

Dünaamika
Diagnostilised kriteeriumid:
- tipp saabub 5-6, 6-10, kuni 15
- algus enne 7. eluaastat
- 1/3 -l eluaegne
- häired vähemalt kahes keskkonnas
- tunnuste säilimine:
- sots, akad, kutsealase tegevuse
kahjustus/puudus
15. ea-ks ~25%
25. ea-ks ~15%
Vajadus eristada:
depressioonist, ärevushäiretest,
õpiraskustest (NB!
mitteverbaalsed õpiraskused),
autismist, Aspergeri sündroomist
- põhjuseks ei saa pidada vaimseid
häireid

27. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH)

Tunnuslikud:
tähelepanupuudus,
hüperaktiivsus, impulsiivsus
Teismeeas iseloomulik:
- raskused õppimisele
keskendumisel
- huvide pinnapealsus
- puudulik enesekontroll
- sisemine rahutus, oht mõnuainete
tarvitamisele
- madal adaptatsioon
- riskialdis käitumine, sh
seksuaalkäitumine
- kergesti mõjutatavus
- iseloomulik suhtumine karistusse
või korralekutsumisse
Raskused õppetöös:
- kuulamine
- tahvlile vaatamine
- olulise eristamine
- märkmete tegemine
- küsimuste esitamine: sisu ja vorm
- rühmatöödes osalemine
- toimetulek ootamatute
sündmustega: küsimustele
vastamine huupi
- väliste segajate mõju

28. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: autismispektrihäire, madalalt funktsioneeriv vorm

Ilmnemine: enne 3 ea, norm
arengu periood puudub, P>T
Häiritud sotsiaalsus:
- lähedussuhte vältimine,
soovimatus
- emotsioonide ja tegevuste
mõistmine, empaatiavõimetus,
vastusreaktsioonide puudumine
Ebaadekvaatsus:
- olukordade hindamisel, tegutsemisel
- enesehinnangul
Lisaks iseloomulikku:
- erihuvide ilmnemine
- rutiinilembus, stereotüüpsus toidu,
rõivaste, koha jm suhtes
- sotsiaalsete signaalide mõistmise
raskused, nõrk, puudulik
sotsiaalne integreeritus
- une- ja söömishäired
-võimetus kasutada olemasolevaid
oskusi
- motoorne kohmakus
- kõne- ja keelehäired, kajakõne
-stereotüüpne käitumine
- negativism, ärrituvus, agressiivsus,
enesevigastused
- foobiad, fantaasia, kaos
- tajuhäired: ebatavalised reaktsioonid

29. Emotsionaalsed- ja/või käitumisraskused: autismispektrihäire, kõrgelt funktsioneeriv vorm e Aspergeri sündroom

Esinemine: 3-4/1000 P>T
Avaldumine: enne kooliiga,
varases koolieas
Iseloomulik:
- sotsiaalse suhtlemise iseärasus
- huvide ja tegevuse piiratus,
stereotüüpsus
- võivad olla liigutustes kohmakad
- seisund püsib nooruki ja TK-eas
- ei ole oluliselt mõjutatavad
ümbruskonna poolt
Tugevad küljed:
- suhteliselt hea vaimne
võimekus, sh kõne ja
keelekasutus, kognitiivne
areng
- väga hea mehaaniline mälu
- sageli väga musikaalsed või
matemaatiliselt andekad
- raugematu töövõime
- hoolikus, täpsus, pedantsus

30. HEV JAOTUS:

31.

TERVISLIKU SEISUNDI HÄIRED
• Ägedad haigused, kroonilised haigused, haigusjärgsed seisundid
• Negatiivne mõju:
- otsene: õppimisele
- kaudne: toimetulekule, suhtlemisele
• Avaldumine õppetöös:
- lühemaajaline – lüngad õppetöös
-pikemaajaline – puudujäägid teadmistes, oskustes
• Iseloomulik:
- kiire väsimine
- tähelepanu hajumine
• Võivad ilmneda:
- motivatsiooni langus - suhtlemisraskused
- sotsiaalsed raskused

32. HEV JAOTUS:

33. KUULMISPUUDEGA ÕPPIJA

MÕJU ÕPPIMISELE:
1. kõlalt sarnaste häälikute, sõnade segistamine
2. kuuldud jutu mõistmine
3. kuuldud jutu meelespidamine
4. instruktsioonide täitmine
5. uute sõnade omandamine
6. võib olla iseloomulik nö tuhm hääl, raskused hääle tugevuse
reguleerimisel
Suhtlemisel, õpetamisel arvestada:
- suhtlejad näeksid vastastikku teineteise nägu
- ütluse algus, kontaktivõtt rõhutatud
- ütlus korrektne, konkreetne
- vältida mitmekordset ümberütlemist, poolikuid lauseid
- kasutada veidi aeglasemat ja valjemat kõnet
Eraldi vaja õpetada, harjutada:
suhtlemist, suulise kõne oskusi
lugemist, kirjutamist

34. NÄGEMISPUUDEGA ÕPPIJA

• Esinemissagedus 0,05-0,1% (5-10/10 000)
• Nägemislangus: paremini nägeva silma korrigeeritud teravus < 0,3;
• pimesus: vastav näitaja 0,05.
Mõju õppimisel:
- raskused häälik-täht vastavuse õppimisel, raskused lugemaõppimisel
- silma-käe koostöö nõrkus
- kirjalike, käeliste tööde üldilme lohakas, käekirja iseärasused
- raskused orientiiridest kinnipidamisel
- soovimatus kasutada visuaalseid õppematerjale
- raskused ruumis orienteerumisel, kohmakus liikumisel
- lugemisel, vaatamisel pea kallutamine, ühe silma sulgemine,
silmade hõõrumine

35. NÄGEMISPUUE: NÄGEMISLANGUS, PIMESUS

• Kompenseerimiseks:
isiklikud/personaalsed
õppetööks vajalikud
suhtlemine, sotsialiseerumine
RASKUS ÕPPIMISEL/ÕPETAMISEL EI TÄHENDA
VÕIMATUST ÕPPIDA/ÕPETADA

36. HEV JAOTUS:

37. VAIMNE ALAARENG, VAIMUPUUE (VA, VP)

• kaasasündinud intellekti peetunud või puudulik areng, mida
iseloomustab paljude oskuste puudulik ja/või ebaühtlane areng
• eluaegne seisund, ravimatu, ei ole haigus
• 1 – 3% elanikkonnast, ilmneb varasest lapseeast
Piiratud on: kognitiivne areng: taju, kõne, mälu, mõtlemine, motoorika,
isiksuslik areng, sotsiaalne areng
Põhjused:
• - pärilikkus
• - sünnieelsed ja -aegsed kahjustused
• - omandatud kahjustused ajukahjustus
• - sotsiaalne isoleeritus

38. VAIMNE ALAARENG, VAIMUPUUE (VA, VP)

Üldiseloomustus
- intellekti peetunud või puudulik
areng, mida iseloomustab paljude
oskuste puudulik areng.
Puudulikud:
1. akadeemilised oskused: L, K, A
2. tervislik seisund: muude häirete
kaasnemine 3-4 korda sagedamini
3. sotsiaalsed oskused
- nõrgenenud sotsiaalne
kohanemine
- suurenenud risk saada
kuritarvitatud
- suurenenud sõltuvus
keskkonnast, toetuse roll.
Klassifikatsioon (RHK-10)
Kerge vaimne alaareng IQ 69-50
Mõõdukas vaimne alaareng
IQ 49-35
Raske vaimne alaareng IQ 34-20
Sügav vaimne alaareng IQ < 20
Muu täpsustatud vaimne
alaareng
Täpsustamata vaimne alaareng

39. Mõõdukas vaimne alaareng IQ 49-35

Iseloomulik:
- kõne, intellekti ja motoorika areng aeglane, kasutamine on piiratud
- võimete profiili erinevus, osadel aladel tunduvalt edukamad
-eneseteenindusoskused algelised
-koolitöö edukus on piiratud:
* osa on võimelised omandama põhioskused lugemises, kirjutamises ja
arvutamises.
* haridusprogrammid annavad võimalusi võimekuse
arendamiseks ja põhiliste oskuste omandamiseks;
* õppimist iseloomustab aeglus ja raskused automatismide
kujunemisel, ümber- ja täiendav õpe raskendatud õppimine toimetuleku
õppekava järgi
•Täiskasvanuna võimelised:
•* tegema lihtsat praktilist tööd, vajavad juhendamist, üksikasjades hoolikat
selgitust, pikaajalist harjutamist
•* täielikult iseseisev elu on harva saavutatav.
•* üldiselt on sellised inimesed liikuvad ja kehaliselt aktiivsed.

40. HEV JAOTUS:

41.

Andekus
Põhiküsimused:
Mis on andekus?
Millised tegurid seda mõjutavad?
Kuivõrd on andekus arendatav?
Renzulli 3 komponendi mudel:
Keskmisest kõrgemad võimed
Loovus
Motivatsioon
3 erinevat seisukohta:
- andekus = võimed (meenuta:
- invasport, vp inimeste kunstilooming)
- andekus = geniaalsus
- andekus = pärilikkus
Arendamata anded taandarenevad →isiksuslikud probleemid→
koolivaenulik suhtumine→sotsiaalsed probleemid

42.

Hariduslike erivajadustega andekad
Alagrupid:
- nägemiskahjustusega andekad
- kuulmiskahjustusega andekad
- füüsilise puudega andekad
- tervisehäiretega andekad
- spetsiifiliste õpiraskustega
andekad
Identifitseerimist takistavad
tegurid:
- vähesed teadmised, ebapiisav
väljaõpe
- stereotüüpsed suhtumised,
eelarvamused, madalad
ootused erivajadustega
laste/inimeste suhtes
- ATH-ga andekad
- vastavate õpetusprogrammide
puudus
- autismispektrihäirega andekad
- toetava tehnoloogia puudus
- vaimupuudega andekad
- muude ressursside puudus

43. Erivajaduste märkamise eesmärgid

• Märkamine – identifitseerimine – kohandamine:
• Kohandada õppe korraldust, läbiviimise korda
• Kohandada õppe sisu
• Kohandanda õppevara
• Kohandada hindamist, eksamite korraldust

44.

Küsimused,
kommentaarid?

45.

Küsimused,
kommentaarid?
Tänan,
järgmise kohtumiseni!

English Русский Rules