Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika

1.

Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika
(4 EAP)
Marika Priske

2.

Ühiskonna kujunemine
Homo sapiens kui ühiskondlik olend
9.Klassi ülesannete kogu
Inimkoosluste vormid
Inimestevahelise kooselu korraldamise alus
Ürgkari
Koostegutsemine ellujäämise nimel
Sugukond
Veresugulus
Külakogukond
Territoriaalne naabrus, lähedased tegevused
Riik
Ühiskondlik leping

3.

Ühiskond kui tervik
Inimeste kooselu vorm
Avalik sektor
(riik)
Erasektor
(tulundussektor)
Kodanikuühiskond
(kolmas sektor)
= meie
Ühesuguse elulaadiga
inimrühm ühes piirkonnas
Ühiskond
Eraelu
= suhtlus
Õigus
Moraal
Kultuur
Majandus
Poliitika
Valdkonnad

4.

Kodanikuühiskond
Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõiki
inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat
osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku
koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade
arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda
koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja
institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku
avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset
kolmandat sektorit.
Kodaniku- ehk vabaühendused - üksikisikute (mitte
nt avaliku võimu asutuste) algatatud
mittetulunduslikud organisatsioonid ja nende liidud
Vt Vabaühenduste infoportaal Hea Kodanik

5.

Erinevate sektorite erinevad toimeloogikad
Avalik sektor
Ärisektor
Mittetulunduslik kodanikualgatusel
põhinev kolmas sektor
Põhiseaduslikud institutsioonid,
ministeeriumid, ametid, jt riigiasutused,
kohalikud omavalitsused ja nende
asutused, riigi ja kohalike omavalitsuste
mõju all olevad eraõiguslikud asutused,
avalik-õiguslikud isikud
Aktsiaseltsid, osaühingud,
füüsilisest isikust ettevõtjad
Mittetulundusühingud, sihtasutused,
seltsingud
Juhindub poliitilistest suunistest,
õigusaktidest.
Juhindub omaniku tahtest,
õigusaktidest, kasumi teenimise
eesmärgist.
Juhindub loomise eesmärgist,
üldkoosoleku otsustest, nõukogu
otsustest, õigusaktidest.
Mis pole lubatud, see on keelatud.
Mis ei ole keelatud, see on lubatud. Mis ei ole keelatud, see on lubatud
5

6.

§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,
kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega
eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise,
kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo
tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi
kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Eesti Vabariigi
põhiseadus
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
§ 28.
Igaühel on õigus tervise kaitsele.
Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja
puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab
seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga
ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise
hoole all.

7.

• Kalmistuseadus
• Mittetulundusühingute seadus
• Sotsiaalseadustiku üldosa seadus
367 seadust,
sh
• Sihtasutuste seadus
• Ohvriabi seadus
• Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
• Muinsuskaitseseadus
• Riigihangete seadus
• Perekonnaseadus

8.

• Isikuandmete kaitse seadus
• Surma põhjuse tuvastamise seadus
• Rahvatervise seadus
• Psühhiaatrilise abi seadus
• Pühade ja tähtpäevade seadus
• Lastekaitseseadus
• Kirikute ja koguduste seadus
• Sõjahaudade kaitse seadus
• Hädaolukorra seadus
• Raamatupidamise seadus
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

9.

• Perehüvitiste seadus
• Sotsiaalmaksuseadus
• Võlaõigusseadus
• Riikliku pensionikindlustuse seadus
• Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
• Sotsiaalhoolekande seadus
• Võrdse kohtlemise seadus
• Tööturuteenuste ja -toetuste seadus
• Töötuskindlustuse seadus
• Töövõimetoetuse seadus
• Rahvastikuregistri seadus
• Perekonnaseisutoimingute seadus
• Ravikindlustuse seadus

10.

Eesti Entsüklopeedia

11.

• Heaoluriigina tuntakse niisugust ühiskonnakorraldust, kus
on välja kujunenud sotsiaalpoliitikat haldavad ja
planeerivad institutsioonid ning kus on püsivalt olemas
programmid ja meetmed, mis tagavad inimeste sotsiaalse
turvalisuse ja heaolu. Põhivoolu sotsiaalteadustes peetakse
heaoluriigi oluliseks näitajaks sotsiaalkulude osakaalu SKPs.
Heaoluriik
• Kas Eesti on heaoluriik? Paljude jaoks mitte ja nende arvamust
tõendab mitu teadustööd Eesti riigi sotsiaalkulude
mahajäämuse kohta Euroopaga võrreldes, kust selgub, et 28
iseseisvusaastat pole vähendanud vahet Eesti ja LääneEuroopa riikide heaolukulutustes (Bouchet jt 2015, Kuitto 2016,
Ronchi 2018). Kui euroala riikides
moodustavad heaolukulutused 29–30% SKPst, siis Eestis vaid
16% (ESSPROSi 2019., 2016. a andmed)
• Heaoluriigi olemus – see on kombinatsioon arenenud
valitsemisinstitutsioonidest ja õiguskorrast,
vabaturumajandusest ning esindusdemokraatiast, mille
lõppeesmärk on tagada inimestele inimväärne elukvaliteet
ka olukordadeks, kus töine sissetulek puudub.

12.

Sarnaselt demokraatiale, on ka heaoluriigil reaalelus eri variatsioone
(mudeleid, režiime), millest nn klassikalised on:
Legendaarne
küsimus „Kes saab
mida, millal ja
kuidas?“ (Lasswell
1936)
- uusliberaalne (ehk anglosaksi);
- konservatiivne (ehk Mandri-Euroopa) ja
- sotsiaaldemokraatlik (ehk Põhjala) mudel.
Heaolumudelid erinevad üksteisest sotsiaalsele heaolule eraldatava
raha hulga poolest ning ehkki raha on tähtis, on heaoluriigi
institutsiooniline disain ja poliitilised otsused olulisemad kui
juurdepääs hüvedele. Just need annavad lõppkokkuvõttes vastuse
pealkirjas olevale küsimusele.
Tehnoloogiline areng, rahvastiku vananemine ja rändesurve, aga ka
2008/09. aasta majanduskriis on muutnud seniseid Lääne-Euroopa
heaolurežiime hägusamaks ning üksteisega sarnasemaks (TaylorGooby, Leruth, Chung 2017).
Kesk- ja Ida-Euroopa seisavad siin topeltkeerulise olukorra ees – neil
on vaja toime tulla minevikust päritud totalitaarse heaolusüsteemi
asendamisega nüüdisaegse heaolukapitalismi ja -demokraatiaga ning
samas kohanduda uute väljakutsetega nagu üleminek
digimajandusele, alaline tööjõunappus ja etnilis-kultuurilised pinged.

13.

On Taani politoloog ja sotsioloog (sünd. 1947). Tema
teedrajav teooria kolmest heaolumaailmast ilmus 1990
ja on saanud ilmselt enim kasutatud heaoluriikide
tüpoloogiaks.
EspingAnderseni
heaoluriikide
tüpoloogia
Lähtudes sellest, kuidas kogutakse ressursse
heaolupoliitika rahastamiseks, milline ühiskonnasektor
teenuste pakkumist korraldab ja kellel on õigus riiklikele
sotsiaalhüvedele
jagab Esping-Andersen Lääne heaoluriigid kolme
ideaaltüüpi:
• Sotsiaaldemokraatlik ehk universaalne heaoluriik,
mida nüüdisajal nimetatakse sageli ka Põhjala
(Nordic) tüübiks
• Korporatiiv-konservatiivne ehk Bismarcki
heaolumudel, mis on levinud MandriEuroopas
• Uusliberaalne ehk anglosaksi mudel, mis juurdus
Euroopas põhjalikult alles 1970-ndatel, eriti ilmekalt
Margareth Thatcheri valitsemisajal Ühendkuningriigis.

14.

Sotsiaaldemokraatlik ehk Põhjala tüüp
Sotsiaaldemokraatlik ehk universaalne heaoluriik, mida nüüdisajal nimetatakse
sageli ka Põhjala (Nordic) tüübiks
- toetub tugevalt kesk- ja kohalikule valitsusele
- kogub sotsiaalpoliitika ressursid valdavalt üldmaksudest ning
- tagab ühetaolise õiguse toetustele ja teenustele residentsuse alusel.
Kuigi Põhjala heaoluriikide üheks põhijooneks peetud heldus on viimastel aastatel
märgatavalt vähenenud ja heaolu-šovinism tugevnenud (Taylor-Gooby jt 2017;
Manov jt 2018), pole see muutnud mudeli institutsioonilise ülesehituse aluseid.

15.

Korporatiiv-konservatiivne e Bismarki mudel
Korporatiiv-konservatiivne ehk Bismarcki heaolumudel on levinud MandriEuroopas ja toetub heaolu
tagamisel tööturu osaliste solidaarsele vastutusele.
Lõviosa heaoluriigi eelarvest tuleb sotsiaalkindlustusest, mille makseid teevad nii tööandjad kui
ka -võtjad ja mille tulud on hoiul riigieelarvest eraldi seisvates fondides ehk kassades. Hüvitiste
maksmise aluspõhimõte on panusepõhine – kes kauem töötanud ja rohkem kindlustusmakseid
teinud, sel on õigus saada suuremat hüvitist.
Riigi roll on Bismarcki mudelis olnud algselt peamiselt koordineeriv ja õigusnorme kehtestav,
tänapäeval on riik hakanud heaolu tagamisse rohkem sekkuma. Seda muutust põhjustavad
kahetised ühiskondlikud arengusuundumused: ühest küljest on kiriku roll sotsiaalkaitses ja
peretraditsioonides vähenenud, teisalt on naiste massiline tulek tööturule ja vaesusriski muutumine
komplekssemaks suurendanud vajadust üleriigiliste ja kestvate poliitikameetmete järele.
Erinevalt Põhjala mudelist, mille alustalasid pole 2010. aastate majandus- ja rände kriisid suutnud
kõigutada, on algne bismarckiaanlik mudel märksa enam teisenenud – riik on tõusnud keskseks
toimijaks, suurendades oma kontrolli sotsiaalkindlustuskassade üle ning laiendades heaoluriiki ka
tööturuvälistele probleemidele ja inimestele, nagu lastehoid, sotsiaalne tõrjutus, immigrantide
sotsiaalkaitse.

16.

Uusliberaalne ehk anglosaksi mudel
Klassikalise heaoluriigi tüpoloogia kolmas – uusliberaalne ehk anglosaksi mudel juurdus Euroopas
põhjalikult alles 1970-ndatel, eriti ilmekalt Margareth Thatcheri valitsemisajal Ühendkuningriigis.
Uusliberaalide leitmotiiv „Vähem riiki, rohkem turgu“ tähendab tagasihoidlikke maksueraldisi
riiklikule sotsiaalkaitsele koos piitsa ja prääniku eri kombinatsioonidega, et rõhutada inimeste
individuaalset vastutust oma heaolu tagamisel.
Oma sihtrühma määratlemisel on anglosaksi heaolumudel jäänud ilmselt kõige arhailisemaks –
hädapärane riiklik abi on siin mõeldud eeskätt vaestele ja halvemuses olevatele gruppidele ning
toetused ei peagi ainelist ebavõrdsust tasandama.
Siiski tasub rõhutada, et Euroopa anglosaksi mudelites ei laiene see põhimõte üldharidusele ja
tervishoiule, kus avalik sektor tagab universaalse teenuse kõigile.

17.

Kuhu Eesti paigutub?
Ülesanne pole kergete killast, erinevad teadlased on seda teha üritanud:
Cerami ja Vanhuysse (2009) leiavad, et Eesti heaoluriik evib ladestusi varasematest ajalooperioodidest
alates tsaariaegsest Bismarcki juurtega sotsiaalkassade põhimõttest ning jätkates totalitaarsete elamumajanduse ja
tervishoiusüsteemidega. Need ajaloolised ladestused on andnud meie tänapäeva heaoluriigile olulise konservatiivkorporatiivse värvingu.
Aidukaite (2009) ning Bohle ja Greskovits (2012) klassifitseerivad Eesti heaoluriiki uusliberaalsena.
Garritzmann jt (2021) väidavad, et Baltimaades on tegu spetsiifilise, nn anglosaksi plussmudeliga, mis seab heaoluriigi
keskmesse hariduspoliitika ja postindustriaalse majanduskasvu.
Sama koolkond teadlasi paigutab Eesti oma suht värskes uurimuses (Palier jt 2018) Euroopa tuumikriikide (core/center)
hulka, mida erinevalt perifeeriariikidest iseloomustavad kiire taastumine majanduskriisist ning positiivne majanduslik ja
sotsiaalne arengutee (mõõdetuna SKP kasvu ning töötuse ja vaesuse määra kaudu).
Kuitto (2016) rõhutab, et Eesti heaoluriik on režiimikuuluvuse mõttes vastuoluline – korralduslikult on see tugevalt
panusepõhine (st konservatiivne), poliitikavalikutes eelistatakse rahahüvitisi teenustele (st liberaalne), kuid hüvede
jagamisel rakendatakse vajaduspõhisust vähe (mis pole liberaalse mudeliga kooskõlas).
Nii koorub mitmetest tüpologiseerimiskatsetest üldine järeldus, et Eesti ei sobitu veenvalt ühtegi teaduses käibel olevasse
tüpoloogiasse

18.

Kulutused
sotsiaalkaitsesse
SKP-st EL-s

19.

Kulutsed
tervishoiule
SKP-st EL-s

20.

Leidsin huvitava termini – triivima laskmine
Poliitika triivima laskmine (policy drift) tähendab olukorda, kus poliitikute valmidus
tõsiselt tegeleda reformidega on väike ning kõik lihtsalt kulgeb vanamoodi ja
omasoodu. Poliitika triivimise üks tõendeid on nt valdkonnateemade tagaplaanil olek
koalitsioonilepingutes ja uute ideede puudus valimisplatvormides.
Kodutöö – vaadake üle viimase koalitsioonilepingu heaoluriigi osa ning hinnake, kas Eesti
praegu triivib või mitte

21.

Anu Toots artikkel „
Kuidas uusliberaalid
valitsesid
bismarckiaanlikku
heaoluriiki: tagasivaade
Eesti sotsiaalpoliitika
strateegilistele
murdepunktidele“
Artikli (2020) eesmärk on näidata, kuidas Eesti on
liikunud 1990-ndate alguses loodud bismarckiaanlikult
sotsiaalkassade põhimõttelt uusliberaalse kasinuse ja
individuaalse vastutuse-võimaluste mudeli poole.
Fookus on seatud agenda kujundamisele ja
reformipüüdlustele, reformide pikemaajalised
sotsiaalsed mõjud pole selle artikli huviorbiidis.
Fookus artiklis on eeskätt sellel, millised
valitsuskoalitsioonid milliseid heaolupoliitika strateegilisi
valikuid tegid ja mis teguritega seda seletada.
KODUTÖÖ:
Artikkel ilmus 2020. Palun analüüsige iseseisvalt,
millised olulised muutused heaoluriigi ülesehituses
on Eestis toimunud 2020-2023 ning kuhu neid
kontseptuaalselt võiks liigitada.
Ootaksin mõne leheküljelist analüütilist kokkuvõtet.

22.

Mis on poliitika?
Poliitika on ühiskondliku sfääri
korraldamiseks mõeldud
tegevus.
Poliitika on suhtlemisprotsess,
mille käigus jõuavad erinevate
seisukohtadega inimgrupid
ühistele otsustele, mida
püüavad oma tegevuses
järgida.
Poliitika on väärtuste
paigutamine võimu abil.
Poliitikat tehakse valimistel või
referendumil hääletades,
erakondades, riigikogus,
omavalitsustes.
Poliitikud tegutsevad rahvalt
saadud mandaadi alusel.
Riigi poliitika peab lähtuma
avalikust huvist, paraku kipub
pilti tulema ka erahuvi.

23.

Sotsiaalpoliitika - avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu
edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks
Seisukohad ja põhimõtted,
mis puudutavad ressursside
ja vastutuse jaotust
üksikisiku, rühmade ja
kogukondade vahel
ühiskonnas;
Abinõude süsteem
sotsiaalsete probleemide
lahendamiseks ja
sotsiaalsete eesmärkide
saavutamiseks.

24.

Sotsiaalkaitse
poliitika
kesksed
osavaldkonnad
• Sotsiaalkaitse
• Tööturupoliitika
• Tervishoiupoliitika
• Eluasemepoliitika

25.

Sotsiaalkaitse
poliitika
osalusvaldkonnad
sihtrühmade järgi
• Lastekaitsepoliitika
• Perepoliitika
• Vanuripoliitika
• Invapoliitika
• Vaimse tervise poliitika

26.

Sotsiaalpoliitika
toimib
Avaliku sektori juhtimisel
Subsidaarsuse põhimõttel - mis
tähendab, et ülesandeid tuleb
täita elanikule võimalikult
lähedal asuval avaliku halduse
tasandil.
Kaasatuse põhimõttel – kliendi
kaasatus, teenusepakkuja
kaasatus;
Maandades riske - inimest
varitsevad mitmesugused
riskid (töötus, haigus,
töövõime kaotus, perekonna
lagunemine jne.), mis võivad
ohustada toimetulekut;
Pakkudes kaitset –
sotsiaalkindlustus, hoolekanne, kohaliku tasandi
sotsiaalpoliitika meetmed;
Pikajalise investeeringuna –
panustamine riskide tekkimise
põhjuste likvideerimisse,
annab hiljem säästu riskide
realiseerumisest tingitud
tagajärgedega tegelemisel.

27.

Allikas:
Annika
Uudelepp

28.

Sotsiaalne
kaitse on
ühiskonna
erinevate
sotsiaalsete
riskide
maandamise
süsteemide ja
mudelite
kogum.
Sotsiaalne risk on
• oht, et inimese toimetulekuvõime ja elukvaliteet ajutiselt
või alaliselt halveneb
• ühiskonna poolt tunnustatud tõenäoline sündmus, mis
selle esinemise korral võib põhjustada inimesele täieliku
või osalise puude või põhjustada tema töövõime languse,
mis omakorda tähendab täielikku või osaliselt saamata
jäänud tulu, mis on tema eluks vajalike rahaliste
vahendite allikas.
Objektid: üksikisik või riskirühmad
Riskid: Tööta jäämine, tööga seotud vigastused;
haigestumine; alaealiste laste kasvatamine; puue; toitja
kaotus; vanadus; kodutus; perevägivald; sõltuvus jne

29.

Sotsiaalsed
riskid
jagunevad
Prognoositavad – Seda tüüpi riskid on
ühiskonnas alati olemas, saab analüüsida, mis
juhtudel need esinevad, keda see puudutab ja
kuidas maandada.
Ettenägematud – Varasem analoogne
kogemus puudub või juhtuvad üsna äkki
(õnnetused, loodusõnnetused. Raske ette
ennustada, raske leida süsteemseid
lähenemisi.

30.

• Sotsiaalkindlustus
• Toetuste tagamine eriliste ja eluliste sündmuste poolt
põhjustatud kulutuste katmiseks
• Sissetulekute säilitamine neile, kes ei ole ajutiselt või alaliselt
võimelised tööd tegema.
• Baasmiinimumi kindlustamine inimestele, kes ei ole võimelised
end sissetulekuga kindlustama.
Sotsiaalkaitse
funktsioonid
Sotsiaalkindlustus on seega sotsiaalse kaitse mehhanism, mille abil
tagatakse sotsiaalkindlustusega hõlmatud isikutele kaitse sissetulekute
sotsiaalsetest riskidest tingitud vähenemise, kaotamise või
väljaminekute suurenemise korral.
Sotsiaalkindlustussüsteemi rahastatakse tööandja, töövõtja ja
riigipoolsete maksetega.
Maandab mh toitja surma, haiguse algust, vallandamist, koondamist,
puuet, vanadust (pension, üksi elava eaka toetus), tööõnnetusi, rasedust
ja emadust (rasedus- ja sünnituspuhkus), laste kasvatamist
(peretoetused, elatisabi).

31.

• Sotsiaalhoolekanne on sotsiaalteenuste, toetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi
osutamise või määramisega seotud
toimingute süsteem, mille eesmärk on
toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja
töötamist ning aktiivset osalust
ühiskonnaelus, ennetades sealjuures
sotsiaalsete probleemide tekkimist või
süvenemist üksikisiku, perekonna ja
ühiskonna tasandil

32.

Sotsiaalkaitse
põhimõtted
• Inimväärikus
• Isiku omavastutus
• Solidaarsus
• Avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustus
• Sotsiaalne konfidentsiaalsus;
• Koostöö
Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina,
mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest
ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud
andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning
avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel.
Sotsiaalseadustiku üldosa seadus

33.

Hoolekandelise
abi tagamise
põhimõtted
• Lähtumine inimese vajadustest ja seisunditest,
selleks vajalike hindamiste läbiviimine;
• Koostöö tegemine inimesega, tema soovide
arvestamine ning kaasamine tema elu
puudtavate ostsute tegemisse;
• Teenuse kohandamine konkreetse inimese
vajadustele (juhtumiplaan,
rehabilitatsiooniplaan; hooldusplaan jm
individuaalsed teenuste osutamise plaanid);
• Inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja
õppimist toetavate ning pikaajalise abi vajadust
vähendavate abi andmise meetmete
eelistamine;

34.

• Institutsiooni paigutamisele kodus elamise
toetamise eelistamine;
• Kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine,
hoolekandelise abi pakkumine võimalikult
inimese kodu lähedal;
• Deinstitutsionaliseerimine – hoolekande
osutamise institutsionaalselt mudelilt liigutakse
kogukonnapõhisele mudelile;
• Abinõude valikul lähtutakse inimese
tervikvajadustest, komplekse abi tagamiseks
kaasatakse vajadusel tervishoiuteenuse
osutajad, vabatahtlikud abistajad, hooldajad jt

35.

• Riik (keskvalitsus) – ministeeriumid, ametid;
• Maakond – kohalikud omavalitsused, teenuseid
pakkuvad asutused;
• Mittetulundus – heategevusorganisatsioonid, kirik,
teenuseid pakkuvad MTÜd
Sotsiaalkaitse
tasandid
• Eraõiguslik – sotsiaalteenuseid pakkuvad ettevõtted,
tööturg
Hoolekandelise abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse
põhimõttest, mille kohaselt avalikke kohustusi täidavad
üldjuhul eelistatult kodanikule kõige lähemal seisvad
võimuorganid ning esmalt rakendatakse abivajajale kõige
lähemal oleva tasandi (esmatasandi) ressursse.
Sotsaalkaitse tasandid jagunevad administratiivse tunnuse
põhjal
¤

36.

Sotsiaalpoliitika
suured
muutused
Detsentraliseerimine - volituste
üleandmine keskusest sõltumatule
iseseisvalt otsustavale üksusele
(omavalitsusele).
Deinstitutsionaliseerimine institutsionaalselt hooldusmudelilt
kogukonnapõhisele üleminek.
#

37.

Detsentraliseerimise
vormid
Detsentraliseerimise vormidena võib eristada (C. Pollitt
2007):
* Poliitiline /administratiivne;
• Territoriaalne, kus detsentraliseeritakse funktsioonid,
protsess, inimesed sh nt sihtgrupid, teenused ja koht;
• Konkurents, tekitatakse n-ö turusituatsioon;
• Sisemine/välimine, näiteks ministeerium delegeerib välja
teenuse osutamise, kuid kontrollib, kuidas seda
osutatakse, kuna teenuse osutamise aruandlus esitatakse
ministeeriumile;
• Vertikaalne/ horisontaalne - näitab töötajate
otsustusõiguse määra, kas otsustamine on otseste
juhtide kontrollitud või on töötajatel suur valikuvabaduse
määr;
• Oluline teema organisatsioonidevahelistes suhetes näiteks võrgustikud, võrgustike juhtimine ja partnerlus.

38.

Suured teemad
Eesti
sotsiaalpoliitikas
• Jätkusuutlikkus – rahastus, töötajad, infra,
loodavate süsteemide jõukohasus, vananev
elanikkond
• Tehnoloogia areng
• Ebamäärasus geopoliitikas – suur
rändesurve, riikide jõujoonte muutumine,
tehnoloogia arengu mõju, koostöösuhete
muutumine jne
• Säästlik areng, sellest tulenev lisaressursi
vajadus, tööturumuutused

39.

Heaolu
arengukava
2023-2030

40.

Heaolu arengukava juhtimiskorraldus
Heaolu arengukava 2023–2030 on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt.
Riigieelarve seaduse kohaselt esitas valitsus arengukava enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks.
Arengukava rakendamist ja elluviimist koordineerib Sotsiaalministeerium ja selleks on koostatud programmid, mis
katavad vähemalt ühte riigi eelarvestrateegia perioodi.
Programmid kinnitatakse igal aastal valdkonna eest vastutavate ministrite käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist
Riigikogus.
Riigieelarve seaduse kohaselt on programm arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi
saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava.

41.

Pikaajaline
arengustrateegia
„Eesti 2035“
„Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste
heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik
elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate
valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning
eurorahade kasutamisele. Strateegia koostamist vedasid kõikide
huviliste osalusel riigikantselei ja rahandusministeerium.
Strateegia elluviimist koordineerib riigikantselei.
• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed
• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud
• Eestis on majandus tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik
• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond
• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik

42.

Tagamaks tööjõu vaba liikumine on ette nähtud EL
liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine.
1961 EN kiitis heaks, 1996 kaasajastati Euroopa Sotsiaalharta,
mis on inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga sätestatakse
inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse
järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud
riigid peavad neist kinni. Eesti on ratifitseerinud osaliselt.
Euroopa Liit
2000. aastal Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
2017. aastal Euroopa sotsiaalõiguste samba loomist käsitlev
teatis, 20 põhiõigust ja aluspõhimõtet 3 grupis:
• võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule;
• õiglased töötingimused;
• sotsiaalkaitse ja kaasamine.

43.

Ülemaailmsed
säästva
arengu
eesmärgid
25. septembril 2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu
ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja
tegevuskava aastani 2030. Maailma riigipeade ja
valitsusjuhtide poolt vastu võetud deklaratsioon
„Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava
aastaks 2030“ sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu
eesmärki. Näiteks:
• Kaotada vaesus
• Kaotada nälg
• Hea tervis ja heaolu
• Sooline võrdõiguslikkus
• Inimväärne töö ja majanduskasv
• Ebavõrdsuse vähendamine

44.

Eesmärk tagada kõikidele elanikele hea
tervis ja heaolu
Ülemaailmsed
säästva
arengu
eesmärgid
- kõigile tagada esmatasandi tervishoiuteenuste
kättesaadavus
- ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja
taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele
-laste ja emade enneaegse suremuse vähendamine, aga
ka seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste, sealhulgas
pereplaneerimise üldise kättesaadavuse tagamine
- kiirendada HIVi, tuberkuloosi ja hepatiidi ning muude
nakkushaiguste ja epideemiatega võitlemist ja lahendada
mikroobide kasvava resistentsuse probleeme
- vältida ja ravida mittenakkushaigusi, kaasa arvatud
käitumis-, arengu- ja neuroloogilisi häireid
- Eesmärk on ka inimeste tervise kaitse töökeskkonnas,
töövõime säilimine ja terviseprobleemide tõttu tööturult
väljalangemise ennetamine

45.

Tervishoid ja
Euroopa Liit
El-i aluslepingute kohaselt on
rahvatervishoiu ja tervishoiu, sealhulgas
töötervishoiu korraldus liikmesriikide
pädevuses ning ELi tasandi poliitikal on
vaid toetav roll
Siiski mõjutavad Eesti tervisepoliitika
meetmete tulemuslikkust mitmed ELi
tasandi regulatsioonid ja põhimõtted nii
tervisevaldkonnas kui teistes valdkondades

46.

Rahvastiku
tervise
arengukava
2020–2030
eesmärgid
Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2030. aastaks meestel
78 ja naistel 84 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate
arv kasvab meestel 62 ja naistel 63 eluaastani.
Tervena elada jäänud aastate arv kasvab kiiremini kui oodatav eluiga
ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate
piiranguteta.
Ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel)
väheneb vähemalt selliselt, et 2030. aastaks ei ole eluiga üheski
maakonnas Eesti keskmisest lühem kui kaks aastat ning põhiharidusega
inimeste keskmine oodatav eluiga ei jää kõrgharidusega inimeste
keskmisest oodatavast elueast maha rohkem kui kaheksa eluaastat.

47.

U TERVISE
ARENGUKA
VA
2020–2030
PÕHIMÕTTE
D
• tervis igas poliitikas
• koostöö – tervisega seotud eesmärkide saavutamisel on
oluline avaliku, kolmanda ja erasektori koostöö
• ebavõrdsuse vähendamine tervises – tervist
iseloomustavate näitajate puhul ilmnevad sageli suured
erinevused, näiteks soo, vanuserühma, regionaalse
piirkonna või mõne muu tunnuse alusel
• innovaatilise lähenemise rakendamine
• kogukondade kaasamine
• inimkesksus – mõtte- ja tegutsemisviisi muutmine
suunas, kus teenuseid või tooteid kasutavad inimesed on
võrdsed partnerid
• inimese vastutus oma tervise eest
• tõenduspõhisus – tervisepoliitika juhtimine lähtub
parimast olemasolevast tõendatud teabest
• elukaarepõhine lähenemine – inimese vajadusi
vaadeldakse ja arvestatakse sünnist kuni surmani

48.

49.

• Eesti 2035
• Sidusa Eesti arengukava 2030
• Säästev Eesti 21
• Välispoliitika arengukava 2030
• Eesti keele arengukava 2021-2035
• Heaolu arengukava 2023 - 2030
Riiklike
arengukavasid
• Laste ja perede arengukava – lõppes 2020, osa heaolu arengukavast
• Rahvastiku tervise arengukava 2020 - 2030
• Kultuuri arengukava 2030
• Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035
• Noortevaldkonna arengukava 2021 – 2035
• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–
2035
• Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
• Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030

50.

51.

• vanglad, politsei, kaitsejõud – riigi jõustruktuurid, reguleerivad õigusaktid,
määrustikud, käsuahelad;
• tervishoiuasutused – avalikule sektorile või eraomanikele kuuluvad eraõiguslikud
asutused, reguleerivad õigusaktid, ravijuhised, lepingud ,sh haigekassa, hirarhia;
• eakate hoolekandeasutused – kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused või
eraettevõtted, reguleerivad õigusaktid, kliendilepingud;
Asutuse/organisatsiooni
toimeloogika
• erihoolekanne – riigile kuuluv äriühing, eraõiguslik ettevõte või
mittetulundusühendus, reguleerivad õigusaktid, kliendilepingud; SKA lepingud;
• asenduskodud - kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused, eraettevõtted,
ühendused, rahvusvaheline organisatsioon, reguleerivad õigusaktid, lepingud
KOViga, organisatsioonisisesed regulatsioonid ja standardid;
• teenuseosutajad – väga erinäolised eraõiguslikud või KOV asutused, eristuvad
äriühingud ja mittetulundussektor;
• teenuste korraldajad ja tellijad – riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused;
• sihtgrupi esindajad – mittetulundusühendused, MTÜde liidud, eestkostjad.
51

52.

Poliitika kujundamise protsess
Riigikantselei kodulehekülg

53.

• Koalitsioonileping ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm;
• Strateegiad;
• EL õigusaktide ülevõtmise, rakendamise vajadused;
• Ühiskonnas tõstatud probleem, mis vajab lahendamist;
• Valdkonna kaasajastamise vajadus;
Sisendid
• Teise valdkonna poliitika muudatused, mis mõjutavad
sotsiaalvaldkonda;
• Järelvalve käigus selgunud probleemid – õiguskantsler, riigikontroll.
Võimalusi: lobitöö poliitikute vm võtmeisikute hulgas; pöördumine;
arvamuse avaldamine; avaliku arvamuse kujundamine – meedia,
sotsiaalmeedia jm.
Rahvaalgatus.ee Riigikogule saab koostada ja esitada vähemalt 1000
allkirjaga pöördumise ning jälgida, mis algatusest edasi saab. KOV-le
saab koostada ja esitada pöördumise, millel on vähemalt 1% selle
omavalitsuse hääleõiguslike elanike allkiri.

54.

• Roheline raamat - valdkonna probleemi kirjeldus ja dokument
diskussiooni tekitamiseks koos asjakohaste andmete ja
analüüsidega.
Analüüsiks
kasutatavaid
dokumente
• Valge raamat – EL või valitsuse poolsed ettepanekud spetsiifilises
valdkonnas. Eesmärgiks on käivitada arutelu.
• Arengukava koostamise ettepanek (AKE) on ministri taotlus
Vabariigi Valitsusele töötada välja valdkonna tervikliku arengu
kavandamiseks valdkonna arengukava.
• Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus - (VTK) koostatakse selleks, et
otsustada seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse üle. VTK-s
kirjeldatakse, millised on valdkonna probleemid, millised
alternatiivsed lahendamise võimalused (sh õiguslikud) ning
millised on väljapakutavate lahenduste prognoositavad mõjud.
• Uuringud, kaardistused, jne.

55.

Poliitikakujundamise
protsessi väljundeid
• Organisatsioonilised, struktuursed,
töökorralduslikud muudatused;
• Tehniliste vahendite arendamine, sh IT
lahendused;
• Teavitus, nõustamine, kampaaniad;
• Õigusloome;
• Standardid, juhendid

56.

• Valitsuse tegevusprogramm: koalitsioonileppe alusel
koostatud valitsuse tegevuskava, mille täitmise kohta
antakse aru.
• Poliitika strateegiad: valdkondlikud arengukavad, mis
määratlevad poliitikaarengud pikemas perspektiivis
Kust saab infot
töös olevatest
muudatustest:
• Eelnõude infosüsteem EIS: kõigile avatud e-keskkond,
kus toimub dokumentide kooskõlastamine, valitsuse
istungile esitamine ning ka avalik konsultatsioon. EISi
kaudu on igaühel võimalik jälgida eelnõude menetlemist,
avalikul konsultatsioonil või kooskõlastamisel oleva
eelnõu kohta arvamust avaldada ning tellida eelnõude
kohta e-postile teavitusi
• Ministeeriumite koduleheküljed
• Erinevad töörühmad jm kaasamise meetodid.

57.

• Ole selge – mida sa tahad mõjutada, saavutada?
• Argumenteeri – tõendid, andmed väidete taga.
• Ole järjepidev – muutused toimuvad reeglina sammsammult, ole
kaasas igas etapis.
• Kontaktid – hoia oma kontaktide võrgustikku ajakohasena igal
otsustustasandil.
Kui tahad oma
ettepanekutele
edu
• Lähenemine – vali tulenevalt oma sihtidest ja soovitavast mõjust.
• Ühtsus ja koostöö - leia liitlasi ja partnereid näita et sa pole üksi selle
asja taga.
• Ole eestkõneleja – ühtlusta partneritega arusaamad, seisukohad,
esinda neid.
• Küsi alati, mis on saanud – ära lase asjal vaibuda, näita, et jälgitakse.
• Ole õigel ajal õiges kohas – arvesta ametliku protsessiga, tee oma
ettepanekud, avalda arvamust jms õigel hetkel.
• Ole konstruktiivne, väldi konflikte, ära unusta tunnustada, tänada.

58.

• Poliitikakujundamise protsessi skeem https://riigikantselei.ee/valitsuse-tooplaneerimine-ja-korraldamine/poliitikakujundamise-ja-oigusloome-protsess
• Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri – Protsessi loogika (alates väljatöötamise
kavatsusest) – Nõuded (sisule, mõjuhindamisele, formaadile)
https://www.riigiteataja.ee/akt/H%C3%95NTE
• Õigust loovade aktide mõjude hindamine https://www.just.ee/oigusloomearendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine
Kasulikud
lingid
• Kaasamise hea tava https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava
• Kehtivad strateegilised arengukavad https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035arengukavad-ja-planeering/arengukavad/kehtivad-arengukavad
• Eelnõude infosüsteem http://eelnoud.valitsus.ee
• E-Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/index.html
• Arutelude pidamise ja ettepanekute koostamise platvorm https://rahvaalgatus.ee/
Andmed KOV sotsiaalstatistika kohta:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus
Hinnangud KOV teenustasemetele
https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kov-detail

59.

Veel
huvipakkuvaid
linke
• Riigihangete register
• https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/
• Kodanikuportaal
• http://www.eesti.ee/est/
• Ettevõtjaportaal
• https://ettevotjaportaal.rik.ee/
• Riigi raha kasutus
https://riigiraha.fin.ee/QvAJAXZfc/opendoc.
htm?document=riigiraha.qvw&lang=enUS&host=local&anonymous=true/
• Asutuste dokumendiregistrid

60.

Riigi
eelarvestrateegia
Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada
keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika
jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus
riigi ja valdkondlike arengute suunamisel
tulemuslikumaks
Koostatakse nelja aasta kohta, igal aastal
vaadatakse üle ja täiendatakse ühe aasta võrra.

61.

Riigieelarve on
tegevuspõhine

62.

Riigieelarve
pilt, SOM
2024
eelarve,
tulud
SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
Eelarve
kokku
Sealhulgas
piirmääraga
vahendid
TULUD
74 743
0
Saadud toetused
66 039
0
Riigilõivud
424
0
Tulu majandustegevusest
7 788
0
Trahvid ja muud varalised karistused
10
0
Muud tulud
483
0

63.

Riigieelarve 2024, SoM kulud
KULUD
-7 216 208
-327 940
Tulemusvaldkond: HEAOLU
-4 709 982
-121 622
Tööturuprogramm
-17 262
-2 112
Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed
-347
0
Tööelu kvaliteedi arendamine
-16 503
-1 777
Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus
-412
-335
Vanemaealiste programm
-3 537 091
-6 416
Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine
-651
-132
Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine
-3 536 440
-6 284
Sotsiaalhoolekande programm
-154 107
-68 315
Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV
võimestamine
-14 072
-4 138
Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine
-140 034
-64 178
Laste ja perede programm
-1 000 876
-44 150
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele
-950 781
-5 624
Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused
-34 164
-27 051
Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine
-2 439
-2 045
Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine
-5 072
-3 031

64.

Riigieelarve
2024, SoM
kulud jätk
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
-646
-628
Tulemusvaldkond: TERVIS
-2 498 922
-206 318
Tervist toetava keskkonna programm
-9 763
-6 624
Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine
-1 003
-977
Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid
-3 052
-2 019
Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine
-977
-936
Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine
-4 731
-2 692
Tervist toetavate valikute programm
-26 100
-23 906
Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
-8 695
-7 191
Vaimse tervise edendamine
-3 745
-3 711
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine
-1 206
-553
Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine
-5 418
-5 416
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)
-7 037
-7 036
Inimkeskse tervishoiu programm
-2 463 059
-175 788
Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine
-3 514
-3 201
Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse
-46 233
-14 863
Personali võimekus, juhtimine ja vastutus
-7 605
-5 430
Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine
-11 421
-8 029
Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus
-2 840
-2 436
Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine
-2 378 335
-134 682
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine
-922
-899
Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus
-9 461
-3 954
Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)
-2 728
-2 293
Käibemaks
-7 304
0
INVESTEERINGUD
-11 375
-5 725

65.

Hüvitis on isikule sotsiaalkaitseks:
1) makstav rahaline hüvitis - isikule rahas makstav
toetus, pension, kindlustushüvitis või muu rahasumma;
2) antav mitterahaline hüvitis - isikule antav soodustus,
mis ei seisne rahasumma maksmises, eelkõige:
Hüvitiste liigid
• isikule osutatav teenus või teenuse osutamise
korraldamine, sealhulgas isikult talle kolmanda isiku
poolt osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse
täielik või osaline ülevõtmine;
asja või õiguse isiku käsutusse või kasutusse
andmine.
Hüvitis, mis hõlmab nii rahasumma maksmist kui ka
mitterahalise hüvitise andmist, loetakse hüvitise peamisest
sisust lähtudes vastavalt rahaliseks või mitterahaliseks
hüvitiseks.

66.

Riik – pensionid, vanemahüvitised,
peretoetused, elatisabi, puudetoetused;
Rahalised
hüvitised
Kohalik omavalitsus –
toimetulekutoetus, matusetoetus
(mõlema vahendid riigilt läbi
toetusfondi), kohaliku omavalitsuse
universaalsed või vajaduspõhised
toetused;
Avalik õiguslikud asutused:
Töötukassa – töötu abiraha,
töötuskindlustushüvitis, töövõimetoetus;
Haigekassa – ajutise töövõimetuse
hüvitised

67.

• isikukesksus;
• teenuse võimestav iseloom;
• tulemustele orienteeritus;
• vajaduspõhine lähenemine;
Sotsiaalteenuste
kvaliteedipõhimõtted
• terviklik lähenemine;
• isiku õiguste kaitse;
• kaasamine;
• töötaja pädevus ja eetika;
• organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine
Lisandumas on proaktiivsus, integreeritus, kogukonnakesksus.
67

68.

Eetika
põhimõtted
sotsiaaltöös
1.
Iga inimolendi loomuomase väärikuse
austamine;
2.
Inimõiguste edendamine;
3.
Sotsiaalse õigluse edendamine;
4.
Enesemääramisõiguse edendamine;
5.
Osalusõiguse edendamine;
6.
Konfidentsiaalsuse ja privaatsuse austamine;
7.
Inimeste kohtlemine tervikliku isikuna;
8.
Digitehnoloogia ja sotsiaalmeedia eetiline
kasutamine;
9.
Professionaalne usaldusväärsus;
Global Social Work Statement of Ethical Principles
(IASSW 2018)

69.

Maslowi püramiid –
vajaduste hierarhia. Kõige
madalamal astmel on
füsioloogilised
vajadused. Turvalisuse
vajadused on aste
kõrgemal. Vajadus
armastuse järele on
veelgi kõrgemal ja sellele
järgneb
tunnustusvajadus.
Püramiidi tipus asub
püüe eneseteostuseks.

70.

https://www.veebimajutus.ee/blogi/vaikeettevotja-kriisis-kohanemine

71.

Vt ka Lapse heaolu
hindamise
käsiraamat
https://www.sotsiaal
kindlustusamet.ee/si
tes/default/files/con
tenteditors/Lastekaitse/
Noustamisteenused/
lapse_heaolu_hinda
mise_kasiraamat.pdf

72.

Toimetuleku
eeltingimused
• VÕIMED (abilities)
• MOTIIVID (motivation)
• TEADMISED (knowledge)
• OSKUSED, VILUMUSED (skills)
• VÕIMALUSED (opportunities)
Ronald Wiman, 1990

73.

Sotsiaaltöö
mõiste
• Sotsiaaltöö on nii praktikal
põhinev professioon kui ka
akadeemiline teadusala, mis aitab
kaasa sotsiaalsetele muutustele ja
arengule, inimeste võimustumisele
ja vabanemisele ning edendab
sotsiaalset ühtekuuluvust.
Sotsiaaltöös on tähtsal kohal
sotsiaalne õiglus ja inimõigused,
kollektiivne vastutus ning erinevuste
austamine. Toetudes sotsiaaltöö
teooriatele, sotsiaal- ja
inimteadustele ning
pärimusteadmistele, ärgitab
sotsiaaltöö inimesi ja struktuure
ületama elus ettetulevaid raskusi
ning suurendama heaolu.
• Diakoonia on isiklik teenimine
konkreetsetes olukordades.
• Diakoonia- ja ühiskonnatöö on
kristliku usu ja maailmavaate
praktiline tegevuslik väljund
ühiskonnas, grupis ja üksikisikus
positiivsete muutuste
esilekutsumiseks. Ühiskonnatöö
toimub erinevates vormides ja
valdkondades arenduse, juhtimise
ja teenuste osutamise abil.

74.

Sotsiaaltöö
eesmärgid
Eesmärgiks on väiksema või vähenenud
suutlikkusega inimeste viimine (aitamine)
ühiskonnas aktsepteeritavaks peetava
elukvaliteedini või selle säilitamise toetamine.
Sotsiaaltöö eriala tegeleb sotsiaalsete
muutustega, probleemide lahendamisega
inimsuhetes ning inimeste jõustamisega,
suurendamaks nende heaolu.
Toetudes käitumis- ja sotsiaalsete süsteemide
teooriatele, sekkub sotsiaaltöö seal, kus toimub
inimese ja teda ümbritseva keskkonna vaheline
interaktsioon. Sotsiaaltöös on põhjapaneva
tähtsusega inimõigused ja sotsiaalne õiglus.

75.

Sotsiaaltöö
kolm
põhiülesannet
• Ennetada sotsiaalseid hädasid aruka
sotsiaalpoliitika kaudu;
• Tõsta toimetulekuvõimet nõustamise abil;
• Kindlaks teha inimese välise abi vajadus ning
pakkuda talle sotsiaaltoetusi ja
sotsiaalteenuseid.

76.

Sotsiaaltöö
spetsiifikad
Koolisotsiaaltöö
Laste ja perede heaolu
Lastekaitse
Ohvriabi
Sotsiaaltöö eakatega
Sotsiaaltöö kodututega
Sotsiaaltöö laste ja peredega
Sotsiaaltöö maakogukonnas
Sotsiaaltöö psüühiliste erivajadustega inimestega
Sotsiaaltöö puudega inimestega
Sotsiaaltöö sõltlastega
Sotsiaaltöö tervishoius
Sotsiaaltöö töötutega
Sotsiaaltöö vähemuskultuuride ja vähemustega
• Allikas: Kutsestandard

77.

Sotsiaaltöö on loomu poolest:
Sotsiaaltöö
iseloom
ennetav;
leevendav;
rehabiliteeriv;
juhendav;
hooldav;
toetav;
arendav.
Sotsiaaltöö tegevusalad on seotud vaesuse, abituse ning hälbivusega
kaasnevate probleemidega tegelemisega.
Sotsiaalprobleemide lahendamiseks tehtav töö toimub ühiskonna, rühma või
üksikisiku tasandil.

78.

• Töö peredega
• Töö üksikkliendiga
• Grupitöö
• Töö gruppidega
• Töö organisatsioonidega
Sotsiaaltöötaja
tegevus
klienditöös:
• Töö kogukonnaga, näiteks kogukonna nõustamine
• Kliendi määratlemine ning kontakti loomine
• Info kogumine kliendi ja tema tausta kohta
• Hindamine - kliendi probleemi(de) määratlemine ja
analüüs
• Tegevuste planeerimine, tegevuskava, juhtumiplaani
koostamine
• Lepingu sõlmimine kliendiga

79.

• Sekkumisstrateegia rakendamise suunamine
sh teenuste osutamine nt
sotsiaalnõustamine või teenuste sidumine
kliendiga
• Juhtumi või sekkumise tulemuste hindamine
- tegevuskava täitmise jälgimine, vajadusel
plaani muutmine ning püstitatud eesmärkide
täitmise hindamine
• Teenuste arendamine – ettepanekute
tegemine teenuste planeerimiseks ja
arendamiseks.
• Juhtumi lõpetamine

80.

Sotsiaaltöö
meetodid
on:
• Juhtumikorraldus
• Rehabilitatsioon
• Võrgustikutöö
• Organisatsiooni juhtimine
• Avalik haldus ja administreerimine

81.

Abi
Abi ülesse leidmine
arusaadavus
Palliatiivravi
Abi kättesaadavus
Töötervishoid
Kiirabi
Valik
Hospiits
Taastusravi
Eriarstiabi
Hooldusravi,
õendusabi
Aktiivravi
Esmat
asand
Tervishoid
Kutsehaigused
Tööohutus
Tööturg
Tööturu
teenused
Abini jõudmine
Tööõigus
Psühholoogili
ne kriisiabi
Eluase
Toit
Vältimatu abi
Riided
Välisjulgeo
lek
Sisejulgeolek
Hariduse
abivajadus
tugiteenused
Lastekaitse
Sõjaline
Suhtlus- ja
Korrektsioon
kaitse
Turvalisus
hooldusõigus
Asendushooldus
Sotsiaalkindlus
Pääste
Ennetus
Hoolekanne
Eestkoste
tus
Koduhooldus
Piirivalve
Hädas oleva
Töötuskindlustus
Erihoolekanne
või
Ravikindlustus
Abivahendid
abivajajava
Töövõimetoetus
Matusetoetus
Üldhooldus
lapse
Peretoetused
Rehabilitatsioon
abistamine
Pensionikindl
Varjupaik,
Vanemahüvitis
ustus
turvakodu
Sotsiaaltoetused
Puudetoetus
Ennetus

82.

KLIENTIDE OOTUSED
KASULIKKUS
‘neil on just see, mida MINA vajan’
PERSONAALSUS
‘nad tegid midagi MINU heaks’
KIIRUS
‘nad hoolivad MINU ajast’
KINDLUS / TURVALISUS
‘MA tegin õige valiku’
TERVIS, HEAOLU
‘see on hea MULLE, keskkonnale,
ühiskonnale’
EMOTSIOON
‘mulle meeldib see,
MUL on hea olla’
https://www.eswa.ee/sotsiaaltoo-aastakonverents-2019-vaartustame-inimest-vaartustame-sotsiaaltood/
Kai Realo ettekanne
82

83.

• Koduteenus – tegevused, mis on vajalikud kodustes
tingimustes elamiseks, nagu kütmine,
toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine
ning väljaspool eluruumi toiduainete ja
majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine;
Kohaliku
omavalitsuse
korraldatavad
teenused
• Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, sh
dementsetele – hooldekodud, päevakeskused
(eakahoid), intrvallhooldus;
• Tugiisikuteenus – kõrvalabi, mis seisneb
juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema
iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
Tugiisik abistab last arendavates tegevustes,
juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema,
abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või
väljaspool kodu;
• Täisealise isiku hooldus – täisealise isiku
hooldamine kodus;
• Näiteks: hooldekoduteenuse kvaliteedijuhis
83

84.

• Isikliku abistaja teenus - abistamine tegevustes, mille
sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik
abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu
liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel,
hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes
toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi;
KOV teenused
• Varjupaigateenus - ajutise ööbimiskoha võimaluse
kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale
ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema
tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond;
• Turvakoduteenus – Teenus on suunatud lapsele, kes vajab abi
tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad
tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab
turvalist keskkonda. Tagatakse ajutine eluase, turvaline
keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule
vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise
tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut
teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja
vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
84

85.

KOV teenused
Sotsiaaltransporditeenus – võimaldada puudega isikul, kellel puue
takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele
vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või
avalike teenuste kasutamiseks;
Eluruumi tagamine - eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine
isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline
enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama;
Võlanõustamisteenus - abistakse isikut tema varalise olukorra
kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete
rahuldamisel. Aidatakse vältida uute võlgnevuste tekkimist
toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid
võlgnevusega seotud probleeme;
Lapsehoiuteenus – eesmärgiks on toetada last kasvatava isiku
toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat
hoolduskoormust. Lasteaiast erineb väiksema laste arvu, korraldamisele
esitavate nõuete poolest. Tavaliselt suunatud kas sõimeeale (1-3 a) või
puudega lastele.
Asendushooldusteenus - lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks
peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks
soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine
võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Teenuse osutajaks on
hoolduspere, perekodu või asenduskodu
85

86.

KOV teenused
• Järelhooldus - asendushoolduselt ja
eestkostelt lahkuva isiku iseseisva
toimetuleku ja õpingute jätkamise
toetamine. Tagatakse õpingute lõpuni,
kuid mitte kauem kui 25 aastaseks
saamiseni. Näiteks on rajatud
asenduskodus täisealiseks saanud lastele
noortekodusid, kus neil on inimene, kes
vajadusel aitab neil elulisi probleeme
lahendada.
• Lisaks:
• Toimetulekutoetuse väljamaksmine;
• Matusetoetuse väljamaksmine
86

87.

Riigi poolt
korradatavad
teenused
• Abivahendi ostmisel või üürimisel tasu
maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine –
korraldab sotsiaalkindlustusamet. Aluseks on
määrusega kinnitatud abivahendite piirhinnad.
Tagatakse osalise töövõimega isikutele,
puudega isikutele ja teatud abivahendeid
kõigile (N: kuulmisabivahendid);
• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu
maksmise kohustuse ülevõtmine – määrusega
on kinnitatud teenuste loetelu ja hüvitamise
piirmäärad (aasta kogusumma). Sihtrühmaks
lapsed, noored, püsivalt töövõimetud ja eakad.
Eesmärgiks on inimese toimetuleku- , tegevusja osalusvõime ning terviseseisundi
parandamine. (sh Vaimse tervise keskus)
87

88.

Riigi poolt
korraldatavad
teenused
• Erihoolekandeteenused – psühhiliste
erivajadustega inimeste hoolekanne
• Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on
isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja
areng psühhosotsiaalse toimetuleku
toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja
tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja
isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu;
• Töötamise toetamise teenuse eesmärk on
juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema
iseseisvat toimetulekut ning parandada
elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö
otsimise ja töötamise ajal.
• Toetatud elamise teenus on isiku sotsiaalse
toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos
juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu
korraldamises, et tagada isiku võimalikult
iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.
88

89.

Riigi poolt
korraldatavad
teenused
Kogukonnas elamise teenus on isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja
arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja
toitlustamisega, et suurendada isiku iseseisvat toimetulekut ja arendada
igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes tegevustes osalemise
kaudu;
Ööpäevaringne erihooldusteenus on täisealise isiku ööpäevaringne
hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada
teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja
suurenemin ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil.
Täisealise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel
Asjaolud:
1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma
käitumisest aru saada või seda juhtida;
2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse
paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust
saama;
3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks
või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik;
Asendushooldusteenust osutatakse saatjata alaealisele välismaalasele;
Kinnise lasteasutuse teenus – ööpäevaringne viibimine lasteasutuses
kohtumääruse alusel. Rakendatakse, kui lapse käitumine seab ohtu
tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja
seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.
89

90.

• Juhtkoera tagamine
• Ohvriabi
• Lapsendamine
• Keskkonna kohandamise nõustamine
Riigi poolt
pakutavad
teenused
• Peretoetused, hüvitised, pensionid
• Toimetulekutoetus - abi vajavatele isikutele ja perekondadele
esmavajaduste rahuldamiseks minimaalsete vahendite
tagamine. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale
inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus.
Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2018. aastal 168 eurot
kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme
toimetulekupiir on 112 eurot kuus;
• Üksi elava pensionäri toetus – 2018. aastal toetus on 115
eurot ja seda makstakse üks kord aastas.
• Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti
kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale,
lastele ja vanematele
• Sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijale
90

91.

Õiguslik alus: Tööturuteenuste ja toetuste
seadus
Korraldab Töötukassa
Töövaldkonna
teenused
Rahastus: töötuskindlustuse vahendid,
välisvahendid, riigieelarve
Teenuse osutajad: eralõiguslikud juriidilised
isikud, töötukassa
91

92.

• teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
• töövahendus;
• tööturukoolitus;
• karjäärinõustamine;
Töötukassa
poolt
korraldatavad
teenused
• tööpraktika;
• avalik töö;
• tööharjutus;
• palgatoetus;
• ettevõtluse alustamise toetus;
• tööruumide ja -vahendite kohandamine;
• töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;
• abistamine tööintervjuul;
• tugiisikuga töötamine;
• tööalane rehabilitatsioon;
• tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused.
92

93.

Õiguslikud alused: Rahvatervise seadus,
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Rahvatervise
teenused
Korraldavad Haigekassa, Terviseamet, Tervise
Arengu Instituut
Rahastus: ravikindlustuse vahendid,
riigieelarve, osaosalus
Teenuse osutajad: eralõiguslikud juriidilised
isikud
93

94.

• Tervishoiuasutused – perearstid, aktiivravi haiglad, järelravi
(hooldusravi) haiglad, taastusravi, apteegid
• Koolitervishoid
• Joogivee ja suplusvee, kosmeetika järelvalve
• Koduõendus - kvaliftseeritud õendusteenus, mida osutatakse
patsiendile kodus.
Mürgistusteabekeskus
• Sõeluuringud
• Ravikindlustamata isikute vältimatu abi kiirabi
• Nakkushoiguste ravi – tuberkuloos, HIV
• Vaktsineerimine
• Kliiniline psühholoog
• Sõltuvushäirete rehabilitatsioon
• Hospiits
• Piiriülese meditsiini kontaktpunkt
94

95.

• 1. Anu Toots artikkel, mis ilmus 2020. Palun analüüsige
iseseisvalt, kas või millised olulised muutused heaoluriigi
ülesehituses on Eestis toimunud 2020-2023 ning kuhu
neid Esping-Anderseni tüpoloogia järgi võiks liigitada.
Ootaksin mõne leheküljelist analüütilist kokkuvõtet, tähtaeg
28.10.
KODUTÖÖ
• 2. Läbi Lugeda ja saata omapoolsed küsimused,
teemapüstitused või mõtted hiljemalt 20.10
• - Rahvatervise arengukava 2020-2030
• - Tervisekassa arengukava 2022-2025
Eesti Vabariik
• - Arenguseirekeskus 2020 stsenaariumid Eesti tervishoiu
kohta aastani 2035
• - Poliitikaanalüüs Eesti tervishoiu rahastamise senised
uuringud ja uuendatud stsenaariumid 19.05.2023, Andres
Võrk ja Magnus Piirits

96.

Suveprognoos 2023
Avaldatud 24.08.2023

97.

Makromajandus

98.

Värskeim teadaolev* nelja
kvartali SKP aastakasv (%)
Nelja kvartali ehk terve aasta SKP kasv kokku.
* BE, DK, GR, CR, LU, HU, MT, PT: 2023 I kv
Ülejäänud: 2023 II kv
Allikas: Eurostat

99.

Eurodes mõõdetuna kasvame endiselt kiiresti,
reaalnäitajates mõõdetuna oleme langustrendil
Reaalne SKP
Nominaalne SKP
(2019-IV = 100)
150
150
140
140
130
130
120
120
110
110
100
Eesti Vabariik
(2019-IV=100)
Eesti
Eesti
100
90
90
80
80
70
70
60
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
60
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Allikas: Eurostat

100.

Eesti majandustsüklid läbi aegade
Vene
kriis
60%
50%
16,1%
Finantskriis
COVID
19,5%
Tööpuudus (parem
skaala)
15%
9,8%
40%
Sõda
20%
RU-UA
7,6%
4,0%
30%
24,2%
20%
4,0%
Majanduse
nominaalkasv
18,9%
5,2%
18,0%
10%
6,7%
5%
0%
-5%
10%
8,0%
-10%
2,5%
0%
-15%
Maksutulude kasv
-7,7%
-10%
-18,3%
-20%
1996
1998
2000
2002
2004
2006
2008
2010
-20%
-25%
2012
Allikas: Fiskaalriskide raport (leitav rahandusministeeriumi koduleheküljelt)
2014
2016
2018
2020
2022

101.

Erasektori kindlustunne
(sesoonselt tasandatud)
130
120
110
100
EL keskmine
90
Eesti
80
Eesti Vabariik
70
60
50 Allikas: Eurostat
2002
2004
2006
2008
2010
2012
2014
2016
2018
2020
2022

102.

Kindlustunne on meie piirkonnas väikseim
(Kindlustunde koondindeks erinevates majanduskriisides. EL-27 keskmine vs. SE,FI,LV,LT keskmine vs Eesti)
COVID kriis
2007-2010 Finantskriis
120
120
PõhjaBalti
110
100
120
110
Eesti
EL
110
EL
PõhjaBalti
100
Eesti
100
EL
90
90
PõhjaBalti
80
80
80
Eesti
70
70
70
60
60
60
90
Eesti Vabariik
Energiahindade kriis
0
2007-04
Allikas: Eurostat
12
24
Kuud alates kriisi algusest
0
2020-01
12
Venemaa rünnak Ukrainale
24
0
Kuud alates kriisi algusest
2021-09
12
24
Kuud alates kriisi algusest

103.

Majanduslangus ei ole tööpuudust oluliselt
kasvatanud
Töötuse määra (%) areng ja prognoosid 2006-2027
25
20
15
10
Kevadprognoos
Eesti Vabariik
5
0
2007
5,3
7,2
6,1
Suveprognoos
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
2009
2011
2013
2015
2017
2019
2021
2023
2025
2027

104.

Väga kiire hinnatõusu periood on läbi
25
20
15
Aastakasv %
Energia
Alkohol ja tubakas
Toit
Baasinflatsioon
THI
KM tõusu
mõju +1,4pp
9,6%
10
4,6%
5
2,5%
1,7% 1,9%
0
-5
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

105.

Reaalne SKP
7 250
6 750
Mln €,
Püsihindades
(kvartaalne)
-0,5%
2,7%
3,0%
2,5%
Suveprognoos
-2,0%
6 250
5 750
Kevadprognoos
Reaalne SKP
(püsihindades)
5 250
Eesti Vabariik
4 750
4 250
3 750 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
2007
2009
2011
2013
2015
2017
2019
2021
2023
2,2%
2025
2027

106.

Nominaalne SKP
14 000
Mln €,
(kvartaalne)
4,4%
4,8%
Suveprognoos
5,5%
6,8%
15,5%7,7%
Kevadprognoos
12 000
10 000
8 000
6 000
Nominaalne SKP
Eesti Vabariik
4 000
2 000
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
0
2007
2009
2011
2013
2015
2017
2019
2021
2023
2025
2027

107.

Riigirahandus

108.

Riigirahanduse eeldused
• Maksutulud põhinevad vastuvõetud maksumuudatustel ja makro põhistsenaariumil
• RE kulud ja mittemaksulised tulud põhinevad ministeeriumide 1. augusti finantsplaanidel.
• Täiendavalt on uuendatud:
Eesti Vabariik
Finantstulude prognoos
Välisvahendite ja CO2 prognoos
Arvestuslike sotsiaalkulude ja KRAPS prognoos
Kaitsekulud kasvavad järgmisel aastal 3,3%ni SKPst. Järgnevatel aastatel on tõstetud kulud 3%ni SKPst.
T ja A kulusid ei ole SKP kasvust tulenevalt korrigeeritud
Muu keskvalitsuse sektori prognoos tugineb juulis esitatud finantsplaanidel
Tervisekassa prognoos lähtub uuest sotsiaalmaksu prognoosist, 2023.a eelarves kinnitatud kulude
mahust ning Tervisekassa uuest 4-aastasest kuluprognoosist
Töötukassa lähtub RM töötuskindlustusmakse prognoosist ja Töötukassa uusimast kuluprognoosist
KOV prognoos lähtub uuest makrost ja maksuprognoosist

109.

Muud
Käibemaksu ja tulumakse mõjutavad
peamiselt maksumuudatused,
tööjõumakse toetab ka palgafondi kasv
Aktsiisid
Tulumaks
Käibemaks
Sotsiaalmaks
Muutused võrreldes 2023. aasta kevadprognoosiga, mln eurodes:
2023
2024
2025
Füüsilise isiku tulumaks (RE+KOV)
Juriidilise isiku tulumaks
Sotsiaalmaks
Käibemaks
Alkoholiaktsiis
Tubakaaktsiis
Kütuseaktsiis
Muud
Allikas: Rahandusministeerium
148
55
100
-63
6
0
-4
-15
227
119
91
180
270
-2
-2
-12
-7
637
-385
159
250
350
7
4
-15
0
370
2026
2027
-116
194
300
430
0
6
-15
11
810
-113
199
350
435
15
9
-21
15
889

110.

Maksukoormus langeb alla 33%
%SKP
35%
34%
33,3%33,4%
32,8%32,7%
33%
32%
32,4%
31%
30%
`10
`11
`12
`13
`14
`15
`16
`17
Kevadprognoos
Allikas: Rahandusministeerium
`18
`19
`20
`21
`22
`23
`24
Suveprognoos
`25
`26
`27

111.

Sotsiaaltoetused ja finantskulud kasvavad SKPst kiiremini
Valitsussektori kulud, tegelik ja prognoos 2023-2027
% SKP
20%
17,3%
18%
16%
16,…
14%
Sotsiaaltoetused ja
subsiidiumid
Tööjõu- ja majandamiskulud
12%
10%
Muud tegevuskulud
8%
Finantskulud
6%
5,8%
Mat. ja immat. varade
soetamine ja renoveerimine
4%
2%
1,8%
1,0%
0%
2010
2012
2014
2016
2018
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
2020
2022
2024
2026

112.

Kulud kasvavad tuludest kiiremini
Mln €
20 000
%SKP
Valitsussektori tulud
6,3% 1,3%
10,7%
13,5%
Mln €
%SKP
Valitsussektori kulud
6,3% 2,3%
20 000
17,1%
5,4%
5,1%
5,7% 3,2%
50%
50%
44,9%
43,1% 42,5%
41,8%
39,5%39,5%39,4%
38,7%
39,8%39,6%
38,0%38,5%
39,4%
35%
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
2022 KEVAD
%SKPst (parem skaala)
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
39,6%
37,7%
0
2023 SUVI
42,3% 42,7% 42,1%
0
35%
2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
2023 SUVI
2022 KEVAD
%SKPst (parem skaala)

113.

Valitsussektori puudujääk on üle 3% SKPst
Mln €
Valitsussektori nominaalne positsioon valitsemistasandite lõikes
0
% SKP
2%
1%
1,2%
0,7%
-500
0,2%
0,2%
-0,3%
0%
0,1%
0,1%
-0,4% -0,5% -0,6%
-1%
-0,9%
-1 000
-2%
Kohalikud omavalitsused
-1 500
-2,4%
Sotsiaalkindlustusfondid
-3,3%
Keskvalitsus
-2 000
-3%
-2,9%
-4%
-4,1% -4,2%
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon
(parem skaala)
-4,4%
-5,5%
-2 500
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
-5%
-6%

114.

Valitsussektori nominaalne defitsiit kasvab 2023.a teisel poolaastal
peamiselt kaitsekulude ja KOV kulude kasvu tõttu
VS positsioon I ja II poolaastal
Mln €
200
-
0
-200
-
-400
-
-600
-800
-1 000
2019
2020
2021
I pa
Allikas: Rahandusministeerium
II pa
2022
2023
Valdav osa RE ja KOV investeeringuid
ja kaitseotstarbelise erivarustuse
soetusi realiseerub II poolaastal
II poolaastal lisanduvad
hooldusreformi kulud
Maksutulude kasv II poolaastal
aeglustub

115.

Millest koosneb 2023.a II poolaasta puudujääk?
Mln €
VS positsioon I ja II poolaastal
-
Riigieelarves:
- II poolaastal tulude kasv aeglustub,
- kaitsekulude täitmine I poolaastal ca 20%
- investeeringute puhul II poolaasta kõrgem täitmine on
tavapärane
- sotsiaaltoetuse kasvavad II poolaastal kiiremini
pensionide tõstmisest alates aprillist
-
KOVide I poolaasta positsiooni parandavad:
- tasandus- ja toetusfondi ning maamaksu tulude
laekumine
- II pa kulusid suurendavad inv ja hooldusreformi kulud
-
Tervisekassa kulusid tõstab kollektiivleppe palkade 20%line
tõus alates 01.04 (2022 palgatõus oli alla 10% ja 2024 jälle ca
10%)
-
Töötukassa ja muu KV tulud ja kulu on mõlemal poolaastal
tasakaalus
400
200
0
-200
-346
-400
-600
-929
-800
-1 000
-1 200
I pa 2023
II pa 2023
RE
muu KV
TervK
TK
KOV
VS
Allikas: Rahandusministeerium

116.

Mis tekitab püsivat puudujääki?
% SKP
2%
Valitsussektori nominaalne positsioon, tegelik ja prognoos 2023-2027
1,2%
0,7%
1%
0,2%
0%
-0,3% -0,2%
0,1%
0,1%
-0,3% -0,5%
-0,6%
-0,9%
-1%
-2%
-3%
-2,4%
2023 Ilma intressikuluta
2023 SUVI
Ilma eelnevate püsikulude otsusteta ja KL meetmeteta
-4%
-3,3%
Lisaks kaitsekuluta, mis üle 2%SKPst
-…
-4,1% -4,2%
-5%
-4,4%
-5,5%
-6%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium

117.

Võlakoormus kasvab üle 30 protsendi, rahavooline puudujääk
kaetakse võlakirjade ja laenude abil
%SKP
15
Reservi
d
11,1%
10
7,3%
6,5%
5
0
-7,4%
Võlg
-5
-12,1
-10
-15
-20
-19,4%
-25
-30
-24,0
-30,4%
-35
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
Keskvalitsus (EFSF-ta)
Kohalikud omavalitsused
Netovarad(+)/-võlg(-)
Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium
Keskvalitsus
KOV-d
Sotsiaalkindlustusfondid
EFSF

118.

Majandus on alla oma potentsiaali
% SKP
Struktuurse positsiooni komponendid
6%
4%
2%
0,9%
0,2% 0,1%
0%
0,2% 0,5% 0,2%
-0,4%
-0,3%
-0,3%
-0,8%
-1,1%
-2%
-4%
ühekordsed meetmed
tsükliline eelarve komponent (sh SKP lõhe)
Nominaalne positsioon SUVI 2023
-1,2% -1,3%
-3,4%
-4,2%
-4,7%
-3,7%
-4,2%
Struktuurne positsioon SUVI 2023
-6%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
Allikas: Rahandusministeerium

119.

Kokkuvõte

120.

Majanduse põhisõnumid
• Majandusolud on viimase pooleteise aasta jooksul halvenenud terves Euroopas, kuid
Eestis ja lähiriikides selgelt rohkem kui EL riikides keskmisena.
• Ebakindlus on suur nii tarbijate kui ettevõtete seas. Seda ebakindlust veab inimeste mure riigi ja
pere majandusliku olukorra ning ettevõtete mure ebapiisava nõudluse üle.
• Ettevõtete olukorra on käesoleval aastal teinud pingeliseks nõrk välisnõudlus ja tootmissisendite
kiirelt kasvanud hinnatase.
• Majapidamiste reaalsissetulekud on viimastel aastatel kahanenud, kuid nende kasv käesoleval
aastal taastub ning see toetab eratarbimise pöördumist järgmisest aastast kasvule.
Eesti Vabariik
• Mitmete näitajate järgi on Eesti majandus viimaste aastate kriisidele siiski hästi vastu
pidanud
• Eesti majanduse reaalne ja nominaalne areng on olnud eripalgeline, hoolimata negatiivsetest
reaalnäitajatest on jätkunud kiire nominaalne kasv.
• Vaatamata keerulistele aegadele on hõivatute arv jätkanud kasvamist ja tööpuudus on kasvanud
mõõdukalt. Majandusolud hakkavad tööturgu nõrgendama, aga mõju jääb leebeks.
• Hinnakasvu tipp on jäänud selja taha.
• Ootame majanduskasvu taastumist alates 2024. aastast.

121.

Riigirahanduse põhisõnumid
• Koalitsioonileppe otsused parandavad riigirahanduse väljavaadet, kuid valitsussektori
eelarvepuudujääk jääb siiski sügavaks kriisiaastatel tehtud otsuste ja uute püsikulude tõttu.
Eesti Vabariik
Tarbimismaksude ja tulumaksumäära suurenemise ning peretoetuste kokkuhoiu mõju katab
täiendavad kaitsekulud.
Maksukoormus on langustrendis ning see suunatakse töötamiselt tarbimisele ja
keskkonnakasutusele. Tööjõu efektiivne maksumäär langeb ajalooliselt madalale tasemele.
Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on 2%lt 3%ni SKPst tõstetud kaitsekulude tase.
Suurenenud sotsiaalkulud on endiselt püsiv täiendav surve riigi kuludele.
Energiaturgude taltumine vähendavad ka oodatavat CO2 heitekvootide müügitulu.
• Püsivalt suur puudujääk kasvatab riigi võlakoormust käesoleva aasta 19%lt SKPst 30%ni
aastaks 2027. See toob kaasa intressikulu hüppelise suurenemise 1%ni SKPst 2027. aastaks,
mis omakorda halvendab võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks.
• Riigirahanduse toomine jätkusuutlikule rajale on ettevaates jätkuvalt suur väljakutse.
Nominaalne eelarvepuudujääk jääb prognoosiperioodi lõpus sügavaks.
Struktuurne eelarvepuudujääk on järgnevatel aastatel halveneva trendiga.

122.

Eesti Vabariik
Minu unistused SoM kantslerina

123.

Eesti Vabariik
Sotsiaalvaldkonna kuvandi muutus –
kuluvaldkonnast tuluvaldkonnaks

124.

125.

Tööturul on veel ligi 80 000 inimese suurune puhver?
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

126.

Puhvrid tööturul
Arvestades soodsat olukorda Eesti tööturul (tööhõive määr 20-64a 79,2%-ni,
töötuse määr langes 5,4%-ni), võib hõivemäära kasvatamine esmapilgul tunduda
võimatu ülesandena, siiski on tööturul veel tänagi puhvreid:
2018. aasta (abs)
osakaal tööjõust (%)
Töötud
37 700
5,4%
Mitteaktiivsed
tööotsijad
5 900
0,8%
Mitteaktiivsed
töösoovijad
30 800
4,4%
Vaeghõivatud
7 300
1%
kokku
81 700
11,6%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

127.

Mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuste järgi, 2018
Mitteaktiivsed
kokku (tuhat)
Õpingud
Haigus või vigastus
Rasedus-, sünnitus- või
lapsehoolduspuhkus
Hoolitsemine laste või teiste
pereliikmete eest
Pensioniiga
65,0
59,8
Heitunud (kaotanud lootuse tööd
leida)
Muud põhjused
Kokku
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring
sh.
mitteaktiivsed
%
töösoovijad
(tuhat)
23,7
4,6
21,8
7,6
%
14,9
24,7
26,0
9,5
1,2
3,9
15,2
5,5
3,1
10,1
88,4
32,2
7,3
23,7
4,9
15,0
274,3
1,8
5,5
100
4,8
2,2
30,8
15,6
7,1
100

128.

Tööhõive määr rahvuse ja soo järgi, %
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring