21.17M

Category:

history

Rooma. Senātus Populusque Rōmānus (Rooma senat ja rahvas)

1.

ROOMA
Senātus Populusque Rōmānus
(Rooma senat ja rahvas)

2.

ITAALIA GEOGRAAFILISED
OLUD JA RAHVASTIK
Võrreldes Kreekaga vähem
mägisem
Rohkelt põlluharimiseks
sobilikku maad

3.

Latiumi
maakonnas KeskItaalias elasid
latiinid, kellest
pärinevad
hilisemad
roomlased

ETRUSKID
Päritolu teadmata
Kasutasid kreeka tähestikku
Keel tänapäeval arusaamatu
Rajasid 12 suuremat linnriiki
Uskusid paljusid jumalaid
Tähtis usk surmajärgsesse ellu
Oluline ennustamine- eriti ohvriloomade
maksa põhjal
8.-6. saj eKr olid võimsaim rahvas Itaalias

7.

Etruskide matmispaik

8.

ROOMA LINNA TEKKIMINE
Tekkis Latiumi
maakonnas Tiberi
jõe ääres seitsmel
künkal (u 600 eKr)
Küngaste vahele
rajati turu- ja
koosolekuplats
foorum

9.

Forum Romanum

10.

Kapitooliumi künkast sai kindluse
asupaik

11.

12.

Legendi järgi rajas Rooma linna
Romulus
Rubens

13.

14.

KUNINGATE AEG
Romulusest sai 1.
kuningas
Kuningas kinnitati
ametisse
rahvakoosolekul ja ta
valitses koos senatiga
Aastal 510 eKr puhkes
ülestõus ja viimane 7.
kuningas aeti minema

15.

PATRIITSID JA PLEBEID
Patriitsid olid suursuguste suguvõsade
liikmed, neile kuulusid kõik õigused
Ülejäänud kodanikud olid plebeid- võisid
osaleda rahvakoosolekul, kuid ei saanud
olla ametnikud
Järk-järgult saadi patriitsidega võrdsed
õigused
Rikkad teenisid ratsaväes, vaesemad
jalaväes
Kõige vaesemaid nim proletaarideks ja nad
olid sõjaväest vabastatud

16.

RIIK

17.

VABARIIK
Roomlased nim oma riiki res publica e
avalik asi
Riiki juhtisid igal aastal valitavad
riigiametnikud e magistraadid
Igasse ametisse valiti korraga vähemalt
2 inimest
Tasu ei makstud
Kõrgeimad ametnikud olid kaks
konsulit, kes juhtisid sõjaväge

18.

Preetorid tegelesid õigusemõistmisega,
kuid võisid sõjaväge juhtida ja
vajadusel konsulit asendada
Tsensorite ametiaeg oli 5 aastat, valiti
endiste konsulite seast
Korraldasid kodanike loendust ja
koostasid senaatorite nimekirja
Kui riiki ähvardas oht, võis konsul
senatiga määrata kuni 6 kuuks
ametisse piiramatu võimuga diktaatori

19.

Senat e valitsev riiginõukogu
koosnes endistest ja tegutsevatest
riigiametnikest
Rahvakoosolek kutsuti kokku, et
hääletada ettepanekute üle;
hääletati elamispiirkondade ja
sõjaväeosade kaupa (iga piirkond
omas 1 häält)

20.

VABARIIGIST KEISRIRIIGIKS
Väepealik Marius viis läbi sõjaväereformihakati värbama proletaare
palgasõduriteks
Relvastuse andis väepealik
Erru minnes saadi riigilt maatükk
Mehed olid seotud väepealikuga ja ei
hoolinud senatist
Algasid katsed ainuvõimu kehtestamiseks

21.

Esile kerkisid
3 riigimeest ja
väepealikut:
Crassus,

22.

Pompeius,

23.

Gaius Julius
Caesar

24.

Nad moodustasid riigi juhtimiseks liidu
Kui Crassus Aasias sõjakäigul surma
sai, algas Pompeiuse ja Caesari vahel
kodusõda
Caesar võitis ja temast sai ainuvalitseja
Caesar laskis end nimetada
diktaatoriks
44. a. eKr tapsid senaatorid Caesari

25.

26.

Uutes kodusõdades
tõusid esile:
1. Antonius, keda toetas
Egiptuse valitsejanna
Kleopatra
2. Octavianus
30. a-l eKr vallutas
Octavianus Egiptuse,
liitis selle Roomaga
ning lõppes vabariigi
ajastu

27.

28.

VARANE KEISRIRIIK
Pikal rahuperioodil
arenes majandus
Octavianus võttis
nimeks Augustus ehk
auväärne
Ta nimetas end vabariigi
taastajaks
Peagi loobuti
rahvakoosolekutest
Senatist sai vaid
nõuandja

29.

Võim kuulus ühele inimesele
Augustus võttis endale tiitliks princeps
ehk esimene
Provintside asevalitseja ja
väepealikuna omas ta imperaatori ehk
käskija tiitlit
Caesari lapsendatud pojana oli tal
kasuisa nimi, millest sai tiitel keiser
Varase keisririigi lõpuks anti
kodakondsus kõigile vabadele
meestele ja see kaotas tähtsuse

30.

Rooma impeerium 2. saj pKr

31.

ARMEE
1.
2.
3.
4.
5.
Peamine väeüksus leegion- u 5000 meest
Põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased
Külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka
luurel ja jälitas vaenlasi
Jalaväelase varustusse kuulusid:
Kiiver
Rinnakaitse
Nelinurkne kumer kilp
Raske viskeoda
Lühike sirge mõõk

32.

33.

ELUOLU

34.

AVALIKUD MÄNGUD
Armastati
gladiaatorite
(ladina k.
mõõgavõitleja)
võitlusi
See komme
pärineb etruskidelt
Rajati
võitlusareene e
amfiteatreidtuntuim Colosseum

35.

Nauditi ka hobukaarikute võidusõite
hipodroomil
Kuulsaim hipodroom oli Circus
Maximus

36.

LINNAD JA EHITUSKUNST

37.

ROOMA LINN
Keisririigi hiilgeajal linnas elanikke üle
miljoni
Majad enamuses puust- tuleoht
Keisririigi ajal hakati linna arendama
Ehitati hipodroome, amfiteatreid ja
teatreid
Rajati korrusmaju vaesemate
majutamiseks
Rajati kõigi jumalate tempel Panteon

38.

Panteon

39.

Arenes välja maa-alune
kanalisatsioonisüsteem
Veesüsteemid
varustasid linna
joogiveega
Avalikest saunadest e
termidest kujunesid
puhkeasutused

40.

RELIGIOON JA KULTUUR

41.

JUMALAD
Varasel ajal austati loodusjõude ja
vaime
Hiljem võeti üle kreeklaste religioon

42.

Jupiter oli
taeva-, pikse- ja
tormijumal
Tema vend
Neptunus
merejumal

43.

Venus ja Mars Sandro Botticelli, 1483
Venus oli ilu- ja armastuse jumalanna
Mars oli austatud sõjajumal,
talupoegade ja karjuste kaitsja

44.

Vestakodukoldejumalanna,
kelle auks põles
templis igavene tuli

45.

KULTUURI ÕITSENG
AUGUSTUSE AJAL
Keisri rikas sõber
Maecenas võttis oma
hoole alla noori
kirjamehi
Maecenase nimest
tuleb rikka
kultuurisoosija
nimetus metseen

46.

AJALOOKIRJUTUS
Caesar tuntud ka
ajalookirjutajana“Märkmeid Gallia sõjast”
Õigustab oma tegusid ja
vaikib maha halvad asjad
Augustuse sõber Titus
Livius koostas “Linna
asutamisest alates”
Kasutas allikaid kriitikata,
esitab ka legende

47.

RISTIUSU SÜND

48.

KRISTLUSE TEKE
1. saj eKr allutati Roomale Palestiina
Juutidelt ei nõutud Rooma jumalate
austamist
Augustus määras ametisse Juuda
asevalitseja prokuraatori
1. saj pKr tegutses Palestiinas juudi
soost rändjutlustaja Jeesus
Ta rõhutas, et jumalariik on vaestele
Selline õpetus võitis pooldajaid
alamkihtides

49.

Juudi aristokraatia ja
preesterkonna nõudel
laskis prokuraator Pontius
Pilatus u 30. a-l pKr
Jeesuse Kolgata mäel
ristilöömise läbi hukata
Jeesuse pooldajate meelest
oligi ta messias e kreeka
keeles christos (salvitud) st
Kristus
Teda hakati pidama Jumala
Pojaks

50.

KRISTLUSE LEVIK
Kristlust levitasid usukuulutajad e
apostlid, kellede seast tähtsaimad
olid Peetrus ja Paulus
Paulus rõhutas, et Jeesuse õpetus
pole mõeldud vaid juutidele

51.

KRISTLASED JA ROOMA RIIK
Kristlased pidasid oma usku
ainuõigeks ja püüdsid seda
paganate seas levitada
Teistele jumalatele austuse
avaldamisest keeldumine
tekitas kristlaste vastu
vaenu
Kristlasi peeti süüdlasteks
õnnetustes
Kristlus oli Roomas
keelatud

52.

ANTIIKMAAILMA LANGUS

53.

3. saj. toimusid sageli verised riigipöörded
ja võimule pääses ka madalat päritolu
sõdurkeisreid
Idaprovintsid sattusid taas tugevnenud
Pärsia löögi alla
Põhjast ründasid germaanlased
Diocletianus suutis segadused lõpetada ja
kehtestas nelja keisri koosvalitsemise
Sellisest süsteemist hiljem loobuti, kuid jäi
tava jagada riik kahe keisri vahel